Kevad võib mullusest rohkem üleujutusi tuua
"Kindlalt ei saa veel öelda, aga mida päev talve edasi, seda suuremaks üleujutuse tõenäosus muutub. Juhul kui kevad saabub vara, lume sulamine toimub aeglaselt ja sellega ei kaasne vihma, ei ole väga suurt üleujutust karta. Mida kauem talv kestab ja mida rohkem lund juurde tuleb, seda kindlam on eelmise aasta üleujutuse kordumine," rääkis Järvet ERRi uudisteportaalile.Kui lume sulamisel tuleb juurde vihma, siis on suurvee tõus tema sõnul eriti järsk, sest vihmavesi annab vett juurde ja kiirendab lume sulamist. Kindlasti tuleb üleujutus varase kevade alguse korral Võrtsjärvel ning Võru järvedel, lisas ta.Järvet märkis, et Eestis on varemgi esinenud järjestikku aastatel suuri kevadüleujutusi, näiteks 1920-ndatel ja 1950-ndatel ning selles ei ole midagi ebaharilikku. "Vaatamata mõningale ebaselgusele, kaldun pigem arvama, et kohati võib tänavu tulla isegi suurem üleujutus kui seda oli eelmisel aastal," nentis ta.Eesti üleujutuste puhul saab Järveti sõnul rääkida põhimõtteliselt kahest piirkonnast ja kahest põhjusest: jõgede ja järvede üleujutustest ning mereüleujutustest. Neist esimesed tekivad suurvee või tulvade ajal, kui väikese langusega jõesängid ei suuda suurenenud vooluhulka täiel määral läbi lasta, järvedes kerkib aga veetase seetõttu, et sinna tuleb sisse rohkem vett, kui saab välja voolata. Kui suurvesi esineb korrapäraselt, siis tulvad on juhuslikud, lausus teadlane."Näiteks 2005. aasta jaanuaritormiga seoses esines talvetulv, mis on meil äärmiselt harva esinev nähtus. Suvetulvad esinesid viimati selgelt 1980-ndate aastate keskpaigas," sõnas ta.Üleujutuspiirkondi on paljuSisemaised suuremad üleujutusalad on Järveti sõnul Soomaal, Emajõgi Lähtest alates kuni Luunjani (Emajõe üleujutusalaga koos tuleb vaadelda ka Pedja ja Põltsamaa jõe alamjooksu üleujutusala), Peipsi-Lämmijärve-Pihkva järve madalad rannikualad, Võrtsjärve ümbrus ja Kasari jõe alamjooks.Väiksemaid üleujutusalasid esineb aga paljudes kohtades, millest üks tuntumaid on Võru üleujutusala, kus Võhandu jõgi ei lase Võru linna ümbruses piisavalt läbi kõrgustikelt tulevat vett ja põhjustab ka Vagula ja Tamula järves veetaseme tõusu, kirjeldas ta.Järvet lisas, et mereüleujutused tekivad tugeva ühesuunalise tuule korral, mis kuhjab vett rannikule ja ujutab madalad alad üle. Seesugused veeuputused ohustavad eelkõige Pärnut, Matsalu, Haapsalu ja Kuressaaret ning madalaid rannikuid Eesti mandriosas ja läänesaartel.Praegu Austraalias, Brasiilias ja mitmel pool mujal maad laastavate üleujutuste põhjuseks on loodusgeograafi sõnul veerikas aasta. Kui palju on suurel sademete hulgal seost inimtegevusega, on aga raske hinnata."Looduslikult on kujunenud olukord, kus nimetatud kohtadesse tuleb ookeanilt palju niiskust, mis maismaa kohal sademeid põhjustab," selgitas Järvet praegu neid riike laastavate tulvade põhjust.
