Keskkonnaamet manitseb luiki mitte toitma
Keskkonnaameti hinnangul pole aga luikede epidemioloogiat  linnakeskkonnas piisavalt uuritud, seetõttu kardetakse, et ilusad linnud  võivad hakata levitama haigusi, vahendas "Aktuaalne kaamera".Luiged on end linnaelanikena sisse kirjutanud. Hoolimata õpetlikest siltidest rannapealsel on tallinlased luiged omaks võtnud ja otsivad meelsasti nende seltsi. Luik toitub veetaimedest ja selgrootutest, kuid meie oleme tema menüüsse lisanud uue maiuse.Keskkonnaameti manitsused veelinde mitte toita on linlastele nagu hane selga vesi. Luiged on esteetilised, erinevalt kajakatest või varestest. Nad küll näkitsevad, kuid lausa kallale võib-olla ei kipu, kui pole pesitsusaeg. Keskkonnaamet püüab siiski veel manitseda: pole uuritud, kuidas muutub nii tihedalt inimestele nii lähedal elavate metsikute lindude elulaad ja tervis."Tegelikult me saame kõik aru, et tegemist on pigem sotsiaalse probleemiga, mitte looduskaitselise või looduse probleemiga," rääkis keskkonnaameti looduskaitse bioloog Tõnu Talvi. "Ega nende Eesti luikede ja selliste urbaniseerunud lindude ökoloogiat ja epidemioloogiat me eriti ei tunne ja ja neid pole spetsiaalselt uuritud."Tõnu Talvi lisas, et inimeste tihedate kontaktide tagajärjel luikedega ei ole välistatud ka linnugripi levimine.Peagi on luiged kohaliku omavalitsuse probleem. Isegi kui nende hulgas ei hakka levima haigused, siis toidujäätmed ja väljaheited jäävad maha. Need viimased pole ilusad valged.
