Keskkonnakuritegude uurimine muutub tõhusamaks
Looduskaitsjad loodavad, et selliste kuritegude uurimine ei jää asjatult venima ja uurimisasutuste parem ressursikasutus tähendab, et looduses pahategijad saavad oma teenitud karistuse, vahendas "Aktuaalne kaamera".2008. aasta augustis avastati Saaremaal eratiigist mõrrad, mis olid täis tuhandeid ebaseaduslikult püütud vähke. Loodusele tehti ilmselgelt kahju, kuid paraku selgus 2011. aasta jaanuaris, et süüdlast ei suudetud leida. Ehk jäävad nüüd sellised pahategijate karistuseta jäämised minevikku, sest keskkonnainspektsioon hakkab keskkonnakuritegusid menetlema algusest lõpuni ise. Enam ei anta juhtumit üle politseile, kes alustas menetlust taas otsast peale. Inspektsiooni peadirektori kinnitusel on nõutav kompetents keskkonnainspektsioonis täiesti olemas."Meil on ka omal inimesi, kes sellega hakkama saaksid, aga me moodustame uurijate grupi ja võimalik, et mõned tulevad meile ka väljast sisse," ütles keskkonnainspektsiooni peadirektor Peeter Volkov.Eestimaa Looduse Fond (ELF) loodab, et selline seadusemuudatus tähendab keskkonnakuritegude kiiremat ja seetõttu ka kvaliteetsemat menetlemist. ELF-i juhatuse esimehe Jüri-Ott Salmi sõnul on keskkonnakuritegusid väga erinevat laadi ja inspektsioonil on olemas head tehnilised vahendid selliste kuritegude tuvastamiseks. "Ei saa anda ühest hinnangut, kas keskkonnainspektsioon teeb halba või väga head tööd, aga pigem peaks seda ära nimetama, et hea, et keskkonnainspektsioon suudab rikkumised tuvastada ja need ära menetleda. Kui kui süüdlased leitakse või probleem saab lahenduse, siis keskkond võidab sellest," rääkis Jüri-Ott Salm.Keskkonnainspektsioon oma tööülesannete muutumise tõttu raha sel aastal juurde ei saa. Inspektsiooni peadirektori sõnul jaotatakse asutuses ressursid ümber ja keskendutakse suurematele asjadele.
