Vaesuse käsitlus on muutunud
Vaesusest rääkides eristavad teadlased absoluutset ja suhtelist vaesust. Absoluutne vaesus oli Eestis 1990-ndate aastate algul, praegu peetakse silmas pigem suhtelist vaesust, selgitas Tallinna ülikooli sotsiaalpoliitika lektor Margo Kikas ERR-i raadiouudistele."Lihtsalt öeldes on suhteliselt vaene inimene, kelle sissetulekud jäävad oluliselt allapoole valitsevat keskmist tarbimistaset," rääkis ta. Kikas meenutas, et 1990-ndate aastate esimesel poolel oli väga vähe neid perekondi, kes said endale lubada midagi peale esmavajaduste rahuldamise. Tänaseks päevaks on olukord põhjalikult muutunud, lisas ta.Masu tõi absoluutse vaesuse küll mõnevõrra tagasi, aga Marko Kikase sõnul on majandusbuumi lõppemisega saabunud ka kainenemine. Paljudel on palgad langenud ning sissetulekute erinevused vähenenud.Statistikaameti kõige värskemad andmed suhtelise vaesuse kohta on aastast 2009, ütles sotsiaaluuringute talituse juhtivstatistik Erika Taidre. "Vaesuse piir leitakse kindla metoodika alusel, mis on Euroopa Liidus ühtne ja 2009. aasta piiriks oli Eestis 286 eurot ühe inimese kohta kuus."Statistikaameti andmetel elas 2009. aastal suhtelises vaesuses ligi 16% elanikkonnast.Margi Kikase hinnangul tuleks vaesuse vähendamiseks vältida sotsiaalse ebavõrdsuse kasvu. "Ennekõike tuleks praegu tähelepanu pöörata sellistele peredele, kus kasvavad lapsed, sest laste vaesus täna läheb ühiskonnale homme väga kalliks maksma," toonitas ta.
