Veredoonorlus on jõudsalt kasvanud
Eestis tervikuna oli mullu üle 36 000 doonori ehk ligi kaks korda rohkem kui näiteks Viljandis elanikke. Põhja-Eesti verekeskuses loovutas läinud aastal oma verd üle 20 000 doonori, vahendas "Aktuaalne kaamera". Vere loovutajate hulk on jõudsalt kasvanud eriti noorte hulgas.Põhja-Eesti Regionaalhaigla kutsus täna Tallinna Raekoja saali kokku aga üle saja teenekama doonori, kelle kaudu tunnustati kõiki vereloovutajaid. "Hetkeseis on meil hea. Ma tahaks, et jätkuvalt jätkuks selline tendents, et doonorile, kes tuleb esimest korda, ei jääks see tema ainukeseks visiidiks, et ta tuleks jälle ja jälle. Just sellistele doonoritele saamegi loota," rääkis verekeskuse juhataja Riin Kullaste.66-aastase Dmitri Lepiku soontes voolab just väga vajaminev B-negatiivne veri ning seda on ta loovutanud aastakümneid, ja annaks vast veelgi, aga vanus pani piiri. "Niikaua kui ma verd andsin, oli mul tervis ideaalne, aga praegu natukene juba vähevõitu. No vanust on ka juba," ütles Lepik.Juba kümme aastat on verd loovutanud ka Eiko Soots. "Kodanikukohus tuleb täita ju, teistele tuleb head teha. Pigem vere andmine mõjub minule hästi kui halvasti, sest haige ei ole pärast seda eriti olnud," rääkis Soots vere loovutamise põhjustest.Läinud aastal tehti eesti haiglates kokku ligi 87 000 vereülekannet 18 000 patsiendile. "Tänu väga tublidele doonoritele oleme me suutnud ära hoida olukorrad, kus oleks kas või üks operatsioon või mõni verehaige või beebi jäänud ilma veretooteta vere puudusel. See on suur edusamm viimaste aastate jooksul," rääkis Põhja-Eesti Regionaalhaigla ülemarst Sergei Nazarenko.Tänasel tänuüritusel anti esmakordselt üle auhind ka parimale doonorlust arendanud omavalitsusele ning esimene suur doonorikruus läks Paidesse.
