TÜ ajaloomuuseumis avati näitus "Kukruse kaunitar"
Pooleteise aasta eest leiti Tallinna-Narva maantee ehitamisel juhuslikult seniteadmata kalmistu, mis arheoloogide kinnitusel on üks rikkalikumaid matmispaiku muinas- ja keskaja piirilt, vahendas "Aktuaalne kaamera".Ekskavaatorijuht Kuno Kübarsepp oli lõpetamas Tallinn-Narva maantee uuendamistööde käigus teetammi mahakoorimist, kui õhtuhämaruses torkas talle silma pronksist noatupp. Tööd peatati ning arheoloogid avastasid XIII sajandist pärineva seniteadmata kalmistu. Esimesest hauast väljapuhastatu oli umbes 40-50 aasta vanune naine ja teda hakati kutsuma Kukruse kaunitariks. Sedavõrd ulatuslikke kaevamisi pole Eestis viimase 30 aasta jooksul varem tehtud."Meie, arheoloogide, jaoks on iga leid ja iga pisemgi leid väga väärtuslik, sest tegelikult meil puuduvad kirjalikud allikad, meil on väga vähe teada mineviku ühiskondadest ja seetõttu iga selline pisemgi killuke annab võimaluse midagi rohkemat selle kohta öelda," rääkis arheoloog ja näituse kuraator Mari Lõhmus.Kukruse kalmistu, millest arheoloogid kaevasid välja vaid osa, oli kasutusel sada aastat ehk umbes kolme põlvkonna jagu. Tegemist oli rahuaja matmispaigaga, poolsada väljakaevatut olid surnud loomulikku surma. Kolmandik neist olid imikud ja lapsed. Näitusel näha olev kaasavara annab alust oletada, et ega eestimaalased kõige vaesemalt ei elanud. "Ühiskond on olnud mitmekihiline, on nii rikkalike panustega ehk kaasavaraga matuseid kui ka vaesemaid, mis aga annabki täpselt märku sellest, et me ei saa kindlasti rääkida egalitaarsest ühiskonnast, kus kõik olid võrdsed," ütles Mari Lõhmus.13. aprillist saab näituse juurde tellida ka haridusprogramme, kus huvilisel on võimalik kehastuda arheoloogiks. Väljakaevatav skelett on siiski butafooria ja Viljandi Kultuurikolledži tudengite kätetöö.Tartu Ülikooli ajaloomuuseumi ja Kultuuriteooria Tippkeskuse koostöös valminud näitus "Kukruse kaunitar" jääb Tartus avatuks novembrini, liikudes sealt edasi Narva ja Tallinna.
