Amet: inimesed arvestavad hoiatustega üha enam
Eesti Meteoroloogia ja Hüdroloogia Instituudi (EMHI) teatel tabab peamiselt Lääne-Eesti saari täna torm Ingo, mille iilid ulatuvad kuni 25 meetrini sekundis. EMHI andmetel oli viimane suur aprillitorm 30 aastat tagasi. Kuno Tammearu ütles ETV saates "Terevisioon", et Eesti mandriosa ei peaks torm puudutama ning selle tuule kiirus ei ole samuti nii suur, et päästeamet seda ohtlikuks peaks. Samas lisas ta, et tormide puhul on oluline see, mis tormiga kaasneb - kas sajab lund või näiteks suvel, kui puudel on lehed, võivad puud teedele murduda.Tema sõnul ka tänase tormi puhul antakse üldised hoiatused, mis tavaliseltki - tuleb valmis olla elektrikatkestuseks, vajadusel varuda vett ja küünlaid ning mobiiltelefon täis laadida."Arvan, et Eesti inimesed on väga tublid ja aina tublimaks muutuvad ning arvestavad hoiatustega ja käitumisjuhistega. Ohutus hakkabki sellest peale, kuidas iga inimene käitub - kui ta käitub ohutult, seda ohutum ühiskond on. Inimesed võtavad käitumisjuhiseid aluseks ja käituvad nende järgi," selgitas Tammearu. Samas lisas ta, et osa inimesi võib ohuteadet ignoreerida ning arvata, et nendega ei juhtu midagi.Kõikidest sündmustest õpitakseKuno Tammearu sõnul oli möödunud talv suure lume ja ka torm Monikaga erakordne mitte ainult päästjate jaoks vaid kogu riigi jaoks. "Ka nende teiste struktuuride jaoks, ametkondade, ettevõtete jaoks, kes peavad tagama elutähtsa teenuse, mis koguaeg toimiks - nende jaoks oli see kindlasti erakordne," ütles ta.Tammearu sõnul õpitakse kõikidest sündmustest väga palju, samamoodi ka lumetorm Monikast. "Kindlasti on astutud väga konkreetseid samme - paremaks tehtud oma valmisolekut, tegevuskavasid. Ei saa öelda, et midagi pole tehtud, sest tegelikult on väga palju tehtud," rääkis Tammearu.Ta selgitas, et päästeametil on täna olemas kõik vahendid toime tulemiseks, kuid suurte tormide teiste erakorraliste olukordade puhul on küsimus selles, kuidas tunda ära, et olukord on raske ning millal erinevaid vahendeid kasutusele võtta.Tema hinnangul on Monika sarnaste tormide puhul väga tähtis inimeste teavitamine. "On tähtis, et elutähtsa teenuse osutaja teavitaks võimalikust häirest ja omaks väga head ülevaadet. Kindlasti saaks teha paremaks ametkondade omavahelist kommunikatsiooni," märkis ta ja lisas, et näiteks päästeameti puhul on lumetormi korral oluline, et eri staabid kutsutakse kokku õigel ajal, sest ka nemad ei pruugi hiljem liikuma pääseda."Õppida oli meil ka seda, kuidas inimesteni viia paremini info kohale, näiteks Padaoru juhtumi puhul teatada lõksus olevatele inimestele, millal abi nendeni jõuab ning mida nad peaksid tegema. See oli kindlasti peamine asi, millest me oleme õppinud ja arutanud ka teiste ametkondadega," rääkis Tammearu.
