Prognoos: SKP kasvab 4%, palgad 3,5% ja hinnad 4,5%
Majanduskasvu vedajaks jääb tänavu eksport, mis toob kaasa tarbijate kindlustunde ning sisenõudluse järk-järgulise paranemise, teatas rahandusministeerium.Ministeerium usub, et järgmisel aastal panustab majanduskasvu eratarbimiskulutuste ja investeeringute suurenemisest tingitud sisenõudluse tõus."Majanduse taastumine, sealhulgas tööhõive suurenemine, on olnud oodatust kiirem ja kasvutempo EL kõrgemaid. Suuremad numbrid eeldaksid aga juba sisetarbimise ja investeeringute kõrgemat taset. Inflatsiooni dikteerivad endiselt rahvusvahelised toidu ja kütuse hinnad ning ka muud suuremad riskid on praegu valdavalt väliskeskkonnas," ütles rahandusminister Jürgen Ligi.Majanduse kiire taastumine on kaasa toonud ettevõtete töömahtude suurenemise, mille tõttu on üha enam tekkinud vajadus uute töötajate järele. Sellest tulenevalt on sellel aastal oodata hõivatute arvu suurenemist 2,2 protsendi võrra ning tööpuuduse vähenemist aasta keskmisena 13,5 protsendini. Alla 10 protsendi langeb tööpuuduse määr prognoosi järgi 2014. aastal ning ulatub 2015. aastal 8 protsendini, mida võib ministeeriumi hinnangul pidada Eesti puhul tavapäraseks tööpuuduseks.Sellel aastal keskmise palga kasv prognoosi järgi jätkub ja ulatub peamiselt töökoormuse suurenemise ning ettevõtete rahalise seisu paranemise tulemusel 3,5 protsendini. Samas sõltuvad väljavaated palgatõusuks sellel ja järgmistel aastatel eelkõige kriisi ajal oluliselt langenud ettevõtete kasumlikkuse taastumisest. Prognoosiperioodi lõpuks, 2015. aastaks kiireneb palgakasv aga juba üle viie protsendi.Hindade tõusuks prognoosib ministeerium 4,5 protsenti. Ligikaudu poole aastasest inflatsioonist annab toiduhindade kasv, kuid tarbimiskorvist valdava osa moodustava teenuste hinnatõus püsib tagasihoidlik. Eeldusel, et maailmaturuhinnad järgmisel aastal stabiliseeruvad, võib 2012. aastal oodata tarbijahindade tõusu pidurdumist 2,8 protsendini. Ligikaudu samale tasemele jääb inflatsioon ka järgneval kolmel aastal.Prognoosi kohaselt kujuneb valitsussektori eelarvepuudujäägiks 2011. aastal 0,4 protsenti SKPst. 2012. aastal süveneb puudujääk eelkõige heitmekvootidega seotud investeeringute suurenemise tõttu 2,8 protsendini SKPst, kuid juba 2013. aastal väheneb puudujääk uuesti 0,6 protsendini SKPst.
