Eestlane hindab, kuid ei jälgi pingsalt toidu päritolumaad
Üsna tihti pöörab toiduainete päritolule tähelepanu 34% küsitletutest, vahetevahel või harva vaatab seda 37% ning mitte kunagi 12%.Uuringu läbi viinud Faktum Faktum & Ariko uuringute juht Kalev Petti sõnul selgitab trendi asjaolu, et tegu on kodumaisuse kui kvaliteedi garantii põhimõttelise usaldusega, mille raames kodumaisust seetõttu poes enam nii aktiivselt ei jälgita.Uuringust selgus veel, et koduse sooja toidu menüü koostamisel on põhilisteks teguriteks isiklikud maitse-eelistused ja tervislikkus, aga kasvanud on ka kättesaadavuse ning soodsa hinna tähtsus. Samuti pööravad eestlased tähtsust toidu valmistamise kiirusele.Sooja toidu valmistab õhtul värskest algmaterjalist 67% küsitletuist, pooltoodetest või valmistoodete soojendamisest toitub õhtuti 33%. Olulisi muutusi siinkohal 2010. aastal võrreldes 2007. aastaga toimunud ei ole.Hoopis teine on olukord lõunanaabrite lätlastega, kes valmistavad värskest toormest 90% juhtudel õhtuse sooja toidu, 2007. aastal oli see näitaja 78%.Kalev Petti hinnangul võib inimeste vastustest välja lugeda, et lätlased ja leedulased on nõus toidutegemisele rohkem aega kulutama, samuti leiavad nad, et nii on odavam ja tervislikum. Eestlased aga usuvad ka pool- või valmistoodete kvaliteeti.Mõistesse toiduainete kvaliteet suhtuvad eestlased, lätlased ja leedulased erinevalt. Eestlaste jaoks on kõige tähtsamal kohal värskus/säilivus (50%), lätlastel (56,9) ning leedulastel kõigest 37,6%.Samal ajal pidasid leedulased oluliseks naturaalsust ning mahedust (29,8%), lätlaste jaoks oli see oluline 19,2%-le, kuid eestlastest vaid 10,6%-le.Et toodang oleks kodumaine, on eestlastele (17,4%) võrreldes lõunanaabritega (lätlased 12,3%, leedulased 7,2%) märgatavalt tähtsamal kohal.
