Kevadrännet alustanud konnad tulevad maanteedele
Keskkonnaameti looduskaitse bioloogi Tõnu Talvi sõnul algab konnade kevadine ränne talvituspaikadest kudemisveekogudesse perioodil, mil õhutemperatuur jääb öösel plusspoolele ja päevane temperatuur ulatub vähemalt +10 kraadini, teatas amet."Eriti soodustab rännet niiske ilm. Kui sellised tingimused kevadel käes on, alustavad ka väga paljud raba- ja rohukonnad ning harilikud kärnkonnad massilist liikumist veekogude poole," ütles Talvi.Teelõikudel, kus nähakse palju konni, on soovitav kiirust aeglustada. Autojuhtidele ei tee see erilist tüli, sest konnade rändeteed üle maanteede pole tavaliselt laiemad kui paarkümmend meetrit ning massränne kestab vaid nädalapäevad. Eriti tähelepanelikud peavad autojuhid olema soojal ja vihmasel ajal veekogude läheduses, sest rändeteedega ristuvatel maanteedel võib ainuüksi mõne tunni jooksul hukkuda tuhandeidkonni.Kahepaiksed on väga asukohatruud loomad ning kudema naastakse reeglina sinna, kus oma elu alustati. Nii on eelmistel kevadetel kõige rohkem teateid konnadest tulnud Saku-Kiisa, Leie-Oiu-Tänassilma, Ülemiste järve ja Paide tehisjärve piirkonnast.Teedel allaaetud kahepaikseid kasutavad toiduks röövloomad ja linnud (rebased, vareslased jt), mis omakorda võib suurendada auto alla jäävate loomade arvu ning liiklusohtlikke olukordi.
