Saaremaa kunagises raketibaasis lammutakse ohtlikud hooned
Veel pisut enam kui paarkümmend aastat tagasi laius Karujärve ääres 1500 hektaril Dejevo raketibaas, mis oli Saaremaal suurim. Aastad on oma töö teinud ja selle kuu lõpuks pühitakse praeguselt RMK maalt igaveseks suurem osa endise nõukogude raketibaasi jäänuseid, vahendas "Aktuaalne kaamera". "Siledaks tehakse telliskivi- ja betoonehitised, mis olid maapealsed, kuna need olid ohtlikud, neil olid katused sisse kukkunud ja selliseid objekte oli siin kaardistatud," rääkis RMK Saaremaa metskonna metsaülem Marko Trave.Pärast rakettide väljaviimist sattusid saarlased eufooriasse ja lõhkusid ise suurema osa baasist maha. Ligi 20 aastat tagasi ei tekitanud see probleeme, kuna see baas ei sattunud Eesti ligi 150 muinsuskaitsealuse militaarobjekti hulka. Muinsuskaitseameti vaneminspektor Rita Peirumaa ütles, et omal ajal tehtud valikutes olid otsustavaks just sellised kriteeriumid nagu oma aja iseloomulikum  või haruldasem näide. "Samamoodi oli otsustav see, millises seisundis on hooned või rajatised. Üheks kaalukeeleks sai ka see, et väga suurel territooriumil asumine tähendab väga suuri muinsuskaitselisi piiranguid. Seetõttu Karujärvet ei valitud," selgitas Peirumaa.Metskonna metsaülem Trave märkis, et huvilised saavad pooleldi maa-aluseid objekte ka edaspidi vaatamas käia, sest kõike ei lammutata ja rajatised, mis ei ole varisemisohtlikud, jäävad alles."Üks põhjuseid, miks ei ole militaarturismile siin ka rõhutud, et need objektid olid ohtlikud," lisas ta.Veel aastakümneid hiljem võib see raketibaas välja anda aga väga kummalisi saladusi. Kui RMK tellis 138 000 euro eest territooriumi korrastamise, siis hinnati saadavaks puistematerjali koguseks 17 000 kuupmeetrit. Nüüd aga selgub, et Nõukogude sõjasaladused võivad peituda siiski ka hoonetes ja RMK saab oma teeehituseks lammutatavatest hoonetest materjali hoopis poole rohkem.
