Võrtsjärve äärde püütakse turiste meelitada
Kinnikasvamine Võrtsjärve ei ohusta ja järve keskkonnaseisund paraneb, kinnitasid maaülikooli teadlased Viljandis peetud Võrtsjärve-konverentsil. Sihtasutuse eestvõttel on järv ja selle ümbrus muudetud põnevaks loodusturismi sihtkohaks, vahendas "Aktuaalne kaamera".Võrtsjärve sihtasutuse juhataja Jaanika Kaljuvee sõnul on järve piirkonnas eri väravad, mis keskenduvad just selle piirkonna omapärale."Jõesuus on sadama- ja linnuvaatlusturism, aga näiteks järvemuuseum keskendub teaduspoolele. Ja seal on ka akvaariumid kaladega, nii et käib selline suurem keskkonnaõpe," kirjeldas Kaljuvee.Ehkki paljud järvealad on eraomandis, saab rattaga siiski ümber järve matkata. Võrtsjärv ja selle ümbrus kannavad edasi ka rannarahva elulaadi. Kui Peipsit mitte arvestada, on Võrtsjärve pindala suurem kui kõigil teistel Eesti järvedel kokku. Kuigi suuri reostajaid enam pole ja Viljandi puhastuseadmed on aidanud järve seisundit parandada, on Võrtsjärve ohtudeks peetud kinnikasvamist ja kohati madalat veetaset. Teadlaste kinnitusel aga pole see aga probleem."Taimeuurijate seisukoht on selline, et Võrtsjärve niipea, kui üldse kinnikasvamine ei ohusta. Ja turistid, kalurid ja teised, kes Võrtsjärve kasutavad või järve ääres elavad, peaksid üritama elada koos taimedega ja neist pigem kasu lõigata kui neid iga hinna eest hävitada püüda. Välismaal, näiteks, igatsetakse paljudes järvedes taimi hoopis tagasi," ütles maaülikooli professor Tiina Nõges.Taimestik aitab kaasa järve puhastumisele ja kui taimestik peaks ära kaduma, on see ohu märk. Võrtsjärvega on praegu nii, et näiteks roostikuala laieneb, kuid lõunaosa vesikupuväljad kohati tannduvad.Maaülikooli vanemteadur Peeter Nõges märkis, et järve veetaseme reguleerimisel tuleks olla ettevaatlik. "Just need madala veeseisundi ajad, mida kardetakse ja süüdistatakse järve veeseisundi halvenemises, on tegelikult perioodid, mil järv end ise puhastab. Sest siis setteid segatakse ja pestakse suur osa ainetest järvest välja," kirjeldas ta.
