Euroopas lahendatakse üha enam vaidlusi lepitusmenetlusega
Kui Eestis on taoline menetlus lapsekingades, siis Suurbritannias, aga ka Valgevenes, lahendatakse lõviosa vaidlusi just kolmanda, sõltumatu osapoole vahendusel, vahendas "Aktuaalne kaamera".Aastakümneid vaidlusi Briti kohtusaalides parukat ja talaari kandes lahendanud Stephen Ruttle oli tosina aasta eest lepitamise kursusele minnes skeptiline. Täna on ta üks sadadest täiskohaga lepitajaist Londonis. "Umbes 80% suurtest vaidlustest läbivad lepitusmenetluse, neist omakorda 80% jõuavad seal ka lahenduseni. Nii et õnnestumise määr on väga kõrge," ütles Ruttle.Erinevalt kohtust või arbitraažist, kus kohtunik otsustab kummal riidu läinutest oli õigus, lepitusmenetluses kaotajat või võitjat ei määrata, pigem lepitakse kokku, kuidas oma eluga võimalikult valutult edasi minna. "Huvitav on, et pool kümme hommikul saabuvad vaidlejad lepitaja juurde sülitades, vahel enamgi, aga kella kuueks on nad koos lahenduseni jõudnud. Nad on jõudnud teha mõned napsid ja nad teevad juba uusi tehinguid. Nad ei pruugi lahkuda tingimata käsikäes, kuid päris sageli on purunenud ärisuhe päästetud, nad on sellega rahul ja mõtlevad juba, kuidas koos uut äri teha," kirjeldas Ruttle.Rahvusvahelistes tehingutes on ka üha tavalisem, et lepingusse kirjutataksegi vaidluste tekkimise esimeseks lahendamiskohaks sõltumatu lepitaja kontor, mistõttu muutub see üha rohkematele Eesti ettevõttetelegi lähitulevikus aktuaalseks.
