Tehnoülevaatuspunktid ei soovi kaamerate eest maksta
Maanteeamet on ligi 90  tehnoülevaatuspunktile teada andnud, et kaamerad peavad ülevaatuspunktides paigaldatud olema tuleva aasta 1. juuliks. Eesti Tehnoülevaatajate Liit  aga kahtlustab, et kaamerate ja muude jälgimisseadmete paigaldamine nende hooldamine  ja haldamine jääb rahaliselt ülevaatuspunktide rahakotile, vahendasid ERRi raadiouudised.   Liidu juhatuse liige Andres Soots  ütles, et liiklusseaduses pole aga sellest juttu, et kaamerad tuleks  ülevaatuspunktide raha eest soetada.   "Eraõiguslik-juriidilisele  isikule ei saa tekitada kohustusi, kui eraõiguslik isik ei saa sellest kasu.  Nüüd ongi küsimus, kas seadusandja või seaduse looja on seda ka niimoodi ette  näinud, kui on siis ülevaatuspunktid peavad sellega nõustuma ja kaamerasüsteemid  tuleb paigaldada," selgitas Soots.   Eile saatis Soots  tehnoülevaatajate liidu poolt ka teabenõude nii riigikogule, õiguskantslerile  kui ka majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumile. Kirjas soovitakse teada,  kas kaamerad tuleb püsti panna riigi või ettevõtjate raha eest.   Maanteeameti pressiesindaja Timo  Vijar rääkis, et maanteeamet on juba mõnda aega ülevaatuspunktidega  kaamerasüsteemide paigaldamisest rääkinud. Nii võiks maanteeameti plaani  kohaselt vastutada ülevaatuspunktid nii kaamerate soetamise, nende paigaldamise  kui ka tööshoidmise eest. Maanteeameti õlule jääks aga infosüsteem, mille kaudu  reaalajas liikuv pilt nendeni jõudma hakkab.   Kaamerasüsteemi vastu ei ole  tehnoülevaatuspunktidel midagi. Soots on nõus, et see aitab tagada teenuse  kvaliteedi üle-Eesti. Vijari sõnul on erinevad uuringud näidanud, et Eesti  inimesed on valmis läbima tehnoülevaatust mitte korras sõidukiga. Kuna ajaloost  on ka näiteid ebaausatest tehnoülevaatuse teostajatest, siis püüabki riik  karmistada kontrolli tehnoülevaatuspunktidele.   Ülevaatushindade kallinemisse  Viljar ei usu, sest jälgimisseadmete hoolduskulu on minimaalne ja ka pole  liigselt kulukas kaamerate soetamine.   Sootsi sõnul maksab kaamerate  paigaldamise kinni nii ehk naa tarbija. Ühel juhul riigieelarvest saadavate  maksude näol. Kui aga kaamerate paigaldamine jääb ülevaatuspunktide kanda, võib  tähendada see ka ülevaatushinna tõusu.   Ülevaatuspunktidel aega üks aasta  ja üks kuu, et viia end uute liiklusseaduse nõuetega vastavusse. 2012. aasta 1.  juuliks kaameratesüsteemi ülevaatuspunkti pole rajatud, tuleb see nõuete  mittetäitmise tõttu sulgeda.
