Eestlased piinavad loomi aasta-aastalt vähem
Hoolimata hiljuti palju poleemikat tekitanud juhtumist, kus oma koera  julmalt kohelnud omanik kohtust karistuseta pääses, näitab praktika, et  Eestis on olukord aastatega üha paremuse poole  liikunud ja seda saab öelda ka lemmikloomade osas.  "Inimeste   konservatiivsed ja aastatega sissejuurdunud arusaamad ja põhimõtted ning   suhtumine on hakanud muutuma," kinnitas Selart ERRi uudisteportaalile.Kui eelmise aasta esimese nelja kuuga laekus Eesti Loomakaitse Seltsile 185 teadet loomade väärkohtlemise kohta, siis tänavu on see arv 169. Politseisse on selts tänavu samas ajavahemikus teinud avalduse loomade julma kohtlemise tõttu seitsmel korral, aasta varem aga 29 korral; veterinaarametisse loomade pidamistingimuste kontrollimiseks tehtud avalduste arv on aga võrreldes mulluse 106ga langenud 59ni.Tania Selart selgitas avalduste vähenemist sellega, et selts on tänavu tõhustanud vabatahtlike esmast kontrolli vihje alusel. "Kui selgitustöö ja kohalkäimise tulemusena looma pidamistingimused ei parane, siis saadame teele avalduse veterinaar-ja toiduametile või politseile, sest neil on seadusega õigus võtta loomaomanikud vastutusele," lausus ta. Üks-üheselt nähtavate väärkohtlemisjuhtumite puhul tehakse aga kindlasti avaldus politseile, sest looma julmalt kohelnud inimestele ei piisa Selarti sõnul ainult sellest, kui loomakaitsjad neid korrale kutsuvad.Koostöös veterinaarkeskuste ja varjupaikadega on selts tänavu loomi omanikult ära võtnud neljal korral, kuid lõplikult saab looma ja loomapidamise õiguse ära võtta vaid kohus, nentis ta.Inimesed kardavad tunnistusi andaSellel aastal on Selarti sõnul märgata tendentsi, et mitmete juhtumite puhul, kus inimesed on näinud pealt looma julma kohtlemist, soovivad nad jääda anonüümseks ja ei taha isegi politseile oma nime ja isikuandmeid avalikustada. Seetõttu jääb aga süüdlane karistamata. "Analoogseid juhtumeid on sellel aastal ette tulnud juba 5-6 korral," lausus loomakaitsja.Eesti loomade olukorda on tema sõnul raske Euroopa ja naaberriikidega võrrelda, sest loomade halba kohtlemist määratlevad eri riigid isemoodi. Näiteks Eestis on keelatud looma sundtoitmine, kuid näiteks Belgias ja Prantsusmaal on see foie gras' saamiseks lubatud. "Pigem võiks öelda, et meie inimeste teadlikkus loomade halva kohtlemisega piirdub heal juhul tavaliselt lemmikloomade (kasside ja koerte) halvast kohtlemisest arusaamisega ja põllumajandusloomade olukorrale pööratakse vähe, kui mitte öelda, et üldse mitte tähelepanu," nentis loomakaitse seltsi juhatuse liige. Ta lisas, et riikides, kus loomakaitse organisatsioonid on juba pikema traditsiooniga, on ka inimeste teadlikkus loomade probleemidest suurem, kuid kui näiteks Venemaaga võrrelda, on jälle Eesti olukord märksa parem. "Kui võtta kaugemaid naabreid, siis näiteks Hiinas ei ole veel üldse loomakaitseseadust ja sealne loomapidamiskultuur on Lääne ühiskonnale täiesti arusaamatu ja vastuvõetamatu," tõi Selart välja. Aastas nõustab loomakaitse selts üle 6000 inimese, nende infotelefonile laekub loomadega seotud probleemide kohta keskmiselt üle 3000 kõne ning e-mailile umbes 1000 teadet.
