Maamaksust vabastamise eelnõu I lugemine jäi pooleli
Eelnõu vastuvõtmise korral, kuid alles 2013. aastast jõustuva seadusemuudatuse mõju kohalikele eelarvetele on rahandusministeeriumi hinnagul ca 17 miljonit eurot. Eelnõusse on kirjutatud, et see kaetakse riigieelarvelistest vahenditest.Mil moel seda tehakse, otsustatakse alles 2013. aasta eelarve menetlemisel, selgitas eelnõu ette kandnud IRL-i fraktsiooni liige Urmas Reinsalu täna riigikogu ees.Seejuures märkis ta, et maamaks on ainukene riiklik maks, mis laekub täies mahus kohalikele omavalitsustele ja seetõttu riigil ei ole legaalset kohustust kompenseerida maamaksuvabastust ega soodustusi omavalitsustele. "Kuid selleks, et tagada kohalike omavalitsuste finantsiline jätkusuutlikkus, on koalitsioonierakonnad kokku leppinud, et see maamaksuvabastuse mõjul tekkinud rahaline mõju kohalikele eelarvetele tuleb katta riigieelarvelistest vahenditest," lausus Reinsalu.IRL-i ja Reformierakonna poolt riigikogu menetlusse antud eelnõu järgi kaob 2013. aasta 1. jaanuarist maamaks linnas, alevis ja alevikus 1500 ruutmeetri ja hajaasustuses kuni kahe hektari ulatuses kodualuselt maalt, kui maksumaksja elukoht on maal asuvas elamus.Sotsiaaldemokraat Rannar Vassiljevi hinnangul on täna riigikogus arutatud koduomanike maamaksust vabastamise eelnõu puhul tegu viletsa seaduseloome ilmeka näitega."Eelnõu koos seletuskirjaga pakub emotsionaalset lugemist, kuid jätab vastuseta hulga sisulisi küsimusi," ütles rahanduskomisjoni kuuluv Vassiljev. Vassiljevi kinnitusel pole teada, kuidas välistada fiktiivsete elukohamuutuste lainet ning kuidas need muutused mõjutavad omavalitsuste tulubaasi. Vastust pole ka küsimusele, kuidas kompenseeritakse linnadele ja valdadele saamata jääv tulu, mis rahandusministeeriumi hinnangul ulatub vähemalt 17 miljoni euroni. Samuti näeb eelnõu ette omaniku poolt üürile antud kinnistu maamaksust vabastamise ja ka ärimaa maksuvabastuse, kui sellel asuvasse hoonesse on registreeritud elanik.
