Lahemaal räägiti looduskaitse tulevikust
Klassikaline looduskaitse on üle  200 aasta vana ning selle aja jooksul on arusaam loodushoiust  pidevalt muutunud. Looduskaitse on ühtaegu nii inimese jaoks kui ka inimese eest. Eesti looduskaitse ei ole tasakaalus, leiab Eestimaa Looduse Fondi ekspert Alex Lotman, vahendas "Aktuaalne kaamera". Alex Lotman tõi näiteks Saaremaa silla kavandamise, mis rikuks loodust väga põhjalikult, ja telkimise range keelamise liblikate püsielupaigas, mis tegelikult loodust ei kahjusta."Meil on pisikesi mõttetuid keelde. Pisiasjades me oleme mõttetult ranged ja samas me kaalume tõemeeli selliste asjade lubamist, mis võivad loodust tõsiselt häirida," ütles ekspert.18% Eesti maismaast on kaitse all. Maaülikoolis tehtud uuring näitav, et looduskaitse tõhusus on Eestis Euroopa keskmisel tasemel. Euroopa Liidu nõuded on aidanud Eesti looduskaitset tõhustada, tõdes Maaülikooli professor Mart Külvik."Looduskaitsjate seisukohast on see olulisel määral meie looduskaitse tõhusust ja planeerimist parandanud ja ei saa salata, et on ka rahastamist suurendanud," nentis Mart Külvik.Eesti looduskaitse on viimase kümnendi jooksul üle elanud mitu reformi ja muutnud üha bürokraatlikumaks. Keskkonnaameti peadirektori asetäitja Leelo Kukk on arvamusel, et ka kaitsealadel elavad inimesed, keda piirangud otseselt puudutavad, mõistavad siiski looduskaitse vajalikkust. Lahemaa Rahvuspargi külastuskeskuses Palmses saab vaadata Lahemaa väärtusi, muu hulgas Eesti parimate loodusfotograafide töid. Rahvuspargid on looduskaitse teerajajad, on Eesti looduskaitse üks tulevikupõhimõtteid.
