Räimepüük ning kastmõrraga püük Ida-Virumaal peatati
"Põllumajandusministri käskkirjaga peatatakse kalapüügiloa alusel toimuv püük siis kui aastase lubatud saagi täituvus on 90 protsenti," ütles põllumajandusministeeriumi kalamajandusosakonna juhataja asetäitja Merje Frey.Ida-Viru, Saare, Hiiu, Lääne, Harju ja Lääne-Viru maakonna ühine räimekvoot selleks aastaks on 1126 tonni räime. "Kui sellest kogusest on välja püütud 826 tonni, saab iga maakond enne kvoodi täitumist püüda veel 50 tonni. Kui ühine räimesaak on välja püütud, selgub, kuidas on ühine saak jaotunud maakondade vahel ehk mitu tonni räime nimetatud 826 tonnist püüti ühes või teises maakonnas," märkis Frey.Frey sõnul on kaluri kalapüügiloa alusel toimuva püügi puhul peamine räimepüügi vahend kastmõrd, millega püütakse 95-98 protsenti räimesaagist ning kastmõrd on püügivahend, millega püüdmise korral ei saa vältida räime sattumist püünisesse."Kui räime massilise rände ajal püütakse kastmõrraga jätkuvalt kala, ei ole räimepüük tegelikult lõpetatud, sest ei ole võimalik vältida suures koguses räime sattumist püünistesse," tõdes Frey. Frey märkis, et kastmõrda sattunud räime ei ole võimalik ka elujõulisena vabastada, sest teiste kalade ja kastmõrra võrgulina vastu hõõrudes saab räim vigastusi, kaotades suure osa oma soomuskattest, mille tulemusel kaotab räim ka eluvõime.
