Metsatulekahjusid on vähem, aga nende pindala on suurenenud
"Kui tuli on juba suurele alale liikunud, siis teda kinni püüda on äärmiselt keeruline," vahendasid ERRi raadiouudised Liiva sõnu.Viimaste aastate suurematest põlengutest tuleb meelde 2008. aasta Vihterpalu. Päästjate sõnul on Vihterpalu keeruline kant, sest meri on lähedal, tuul on tugev ja muudab kiiresti suunda. Seega on seal tulele piiri panna väga raske. Eriti halb on aga see, et nii mitmekümnele hektarile laienenud Elliste raba põleng kui ka 800 hektarit metsa hävitanud Vihterpalu tulekahju süttisid ATV-ga metsa all kihutajate süül."Just ATV-de sädemete tõttu need põlengud niivõrd suurele maa-alale levivad ja me ei jõua sellele järgi. Lõkkepõlengule saavad päästjad kiiresti jaole, sest ühest koldest läinud põleng suudetakse pidama saada, aga kui kolded on kilomeetri või suurema ala peal laiali, siis suure tuulega on tule levik niivõrd kiire, et ei jõua enam järgi," rääkis Liiv.Metsatulekahju puhul on ülioluline, et seda kiiresti märgataks. Riigimetsa Majandamise Keskuse (RMK) töötajad hoiavad iga päev metsal silma peal, kinnitas RMK juhatuse liige Tiit Timberg."Iga päev metsas on metsas 78 meie metsnikku, metsakorraldajad aprillikuust kuni detsembri alguseni, praakerid, kes korraldavad raietöid ja metsakasvatajad, logistikud ning loodusvahid. See on meie reaalne jõud metsas, kes igapäevaselt jälgib, et kusagilt tuli valla ei pääseks," kõneles ta.Läänemaal on alates 2008. aastast ka elektrooniline tulevalevsüsteem. "Kogu ala, mis on kokku 1750 ruutkilomeetrit, katab viis elektroonilist kaamerat, mis on paigutatud mobiilimastide tippudesse. Kaamerad pöörlevad ümber oma telje ja pildistavad raadiusega umbes 20 kilomeetri suurust ala ja siis võrdlevad eelmise tiiru ajal tehtud pilti samas sektoris,"  selgitas valvesüsteemi tööpõhimõtteid RMK Läänemaa metskonna metsaülem Tanel Erhpais.
