Keskkonnaamet hoiatab mürgiste karuputkede eest
Sosonovski ja hiidkaruputk võivad kasvada kuni nelja meetri kõrguseks ja leht kuni 1,2 meetrit pikaks. Väiksemad ja mitteõitsevad taimed ei pruugi aga kõrge rohu seest kohe kätte paista. Kokkupuutel taimemahlaga ja koosmõjus päikesega võivad tekkida ulatuslikud põletusele sarnased villid või raskemal juhul haavandid. Haigusnähud algavad kipituse, kiheluse ja punetusega ning koht võib olla päikese suhtes tundlikum veel aastaid hiljem. "Kuna karuputke tõrje käigus toimub taime muljumine ja taimemahlad pääsevad välja, siis tuleb kanda kõrge säärega kummikuid, kummikindaid, kaitseprille ja vett hülgavat riietust," andis keskkonnaameti looduskaitse bioloog Eike Vunk juhiseid tõrjetöödeks.Mahlaga kokkupuutunud koht tuleb kiirelt veega pesta ja päikese eest kinni katta, haigusnähtude tekkimisel pöörduda arsti poole. Töö lõppedes tuleb riided ettevaatlikult seljast võtta ja puhtaks pesta. Tundlikuma naha puhul võib nahaärrituse tekkimiseks piisata ka lihtsalt taimega kokkupuutest. Eriti ohtlik on karuputke taimede niitmine trimmeri või muruniidukiga ja kui nende esinemine näiteks õuemurus on varasemalt teada, soovitab keskkonnaamet need juba varakevadel väikesekasvulisena välja kaevata. Karuputke võõrliikide tõrje kohta leiab täpsemat teavet keskkonnaameti kodulehelt.
