Pakistani üleujutused olid seotud Euroopa kuumalainega
Oma osa oli mängida ka Ida-Euroopat tabanud kuumalainel, kirjutas ERR-i teadusportaal.Eelmise aasta suvi oli täis ekstreemume. Palavate ilmade tagajärjel suri Venemaal rohkem kui 55 000 inimest, põua tõttu hävis ligi kümme miljoni hektari jagu teravilja. Samal ajal põhjustasid intensiivsed vihmahood Pakistanis ligikaudu 750 000 ruutkilomeetrit katva hiiglasliku üleujutuse, mis mõjutas rohkem kui 20 miljonit inimest. Kuigi olemuselt erinevad, oli mõlemad sündmused tihedalt seotud.Kuigi nendevahelist seost pakuti välja juba sama aasta lõpus, jäi neid siduv täpne mehhanism seni ajani veel selgusetuks. Ajakirjas Jounal of Geophysical Research ilmunud uurimuse kohaselt sai sündmusteahel alguse ebatavaliselt pikalt kestvast kõrgrõhusüsteemist. Kaks kuud Ida-Euroopa kohal püsinud kõrgrõhuala põhjustas atmosfääriringluses häirituse, mis sundis valdavaid läänetuuli kahte lehte jagunema. Neist lõunapoolne moodustas India põhjaosa kohal madalrõhuala.Mussoonide hooajal on India maismaa soojem kui India Ookean, mis põhjustab niiske õhu liikumist maismaa suunas. Madalrõhuala muutis asjaolusid veelgi hullemaks. Lisaks kõigele oli Vaikses Ookeanis esineva La Niña nähtuse tõttu niiske õhu ida poole liikumine takistatud. Seega said pilved ning niiske õhk koguneda regioonis ainult Himaalaja mäestike jalamile, kus see ülespoole liikudes viimaks vihmana maha sadas. Väiksema sademetehulgaga harjunud jõesängid ei suutnud koormusele vastu panna. Tasub aga märkida, et Pakistani üleujutuse veevood ei ole need samad, mis Ida-Euroopas maha sadamata jäid.
