Võõrliikidest tõrjutakse Eestis aktiivselt ainult karuputke
"Karuputke oleme tõrjunud juba aastaid, mõnes koloonias on edu ja mõnes ta nii hästi ei toimi. Reaalse (võõrliikide) tõrjumisega peale karuputke praegu ei tegeleta. Jahimeestele soovitatakse näiteks kährikut lasta ning kui aias leitakse lusitaania teetigu, siis me soovitame nad hukata," ütles keskkonnaministeeriumi looduskaitseosakonna peaspetsialisti Merike Linnamäe ERRi raadiouudistele.Võõrliikide tõrjumisviise on väga erinevaid, sõltuvalt sellest, kui kui varakult võõrliik on avastatud ja kui kiiresti see levib. Linnamäe sõnul suudab mõni liik teisele konkurendiks olla, mis võib põhjustada meie enda liigi väljasuremist."Aiapidaja saab hoolitseda selle eest, et tema aiast liigid välja ei levi. Kui aiast hakkab võõrliik juba kuhugi loodusesse minema, siis tuleb /---/ sellest võib-olla loobuda ja see oma aias ära hävitada," ütles Linnamägi.Võõrliike toovad Eestisse enamasti inimesed, kas siis tahtlikult või tahtmatult, ütles Keskkonnateabe keskuse looduskaitse juhtivspetsialist Reigo Roasto. Tahtlikult on siia toodud näiteks erinevaid karusloomi, tahtmatult on aga võõrliike Eestisse sattunud kaubavedudega.Keskkonnateabe keskus tegeleb võõrliikide kaardistamisega selle aasta maikuust alates. Kuni septembrini saavad loodushuvilised teha leitud võõrliikide kohta ülestähendusi loodusvaatluste andmebaasis.
