Angerjas kaob Eesti vetest
Eesti mereinstituudi vanemteadur Markus Vetemaa kinnitab, et angerja arvukus on vähenenud ning põhjuseid on mitu: angerjaid püütakse liiga palju ning mõju avaldavad ka kliimamuutused. Ta rääkis Õhtulehele, et kohalike angerjavarude kokkukuivamine võib ühtlasi olla seotud muutustega Golfi hoovuse tugevuses ja suunas. Nimelt käivad angerjad kudemas teisel pool Atlandi ookeani Sargasso meres, kust hoovus kannab vastsed Euroopasse. Muutuste tõttu satub noori angerjaid rohkem lõunasse kui põhjapoolsetesse vetesse.Teise põhjusena viitab ta, et kui parematel aegadel lasti aastas järve miljon noort klaasangerjat, 1970-1980ndatel koguni kaks miljonit, siis praegu piirdutakse umbes 600 000 kalaga.
