Loomakaitsjad on Saaremaal kavandatava hundijahi vastu
Eestimaa Loomakaitse Liidu (ELL) juhi Heiki Valneri sõnul pole antud juhul tõsikindlalt tuvastatud, et Saaremaal toimunud lammaste murdmiste taga on hundid. Ka pole selge asjaolu, kas kõikidel juhtumitel oli loomapidaja rakendanud oma loomade kaitseks metsloomade eeldatava ründe eest sobivaid ja kohaseid kaitseabinõusid.Jahimeeste selle aasta märtsikuu loendusandmetel elab Saaremaal 2-3 hunti, mis ei anna vähimatki põhjust suurjahi korraldamiseks. Liidu hinnagul on pahatihti koduloomadele korraldatud rünnete taga hoopis koerad ja ilma kindlate tõenditeta huntide hävitama asumine oleks lühinägelik ja vastutustundetu.Loomakaitsjad märgivad, et maailmas on hunt valdavalt looduskaitse all olev liik ja vastavalt Berni konventsiooni II lisale on ta range kaitse all. Samuti kaitsevad hunte Euroopa komisjoni elupaiga direktiivi II ja IV klausli lisasätted. Vaatamata asjaolule, et Eestil on mõlema Euroopa õigusakti lisa suhtes erand, peaks loomakaitsjate arvates huntide suhtes plaanitavate äärmuslike meetmete rakendamise vajadus olema tõsikindlalt tõestatud ning põhjendatud. ELL peab vajalikuks rõhutada, et loomapidaja kohustus on rakendada oma vara ja loomade kaitseks kõiki abinõusid eeldatavate kiskjate rünnakute vastu. Kaitseabinõude rakendamata jätmisel ei ole õigust kiskjat surmata ega saada luba tema surmamiseks. Kui loomade piirdeaia seisukord ei taga piisavat kaitset loomadele, siis tuleks loomakaitsjate sõnul esmalt tähelepanu pöörata aedikute olukorrale ning vajadusel teostada parandus- ja renoveerimistöid.  Lisaks korralikule aedikule hoiab kiskjaid eemal  ka karjuste ja valvekoerte kasutamine, kariloomade ööseks lauta ajamine või karjamaade vahetus.Käesoleva aasta 13. septembri seisuga on keskkonnaametile teatatud kokku 508-st Eestis murtud lambast.
