Vigastatud looma leidja jääb öisel ajal abita
Merlin Sooaru rääkis ERRi uudisteportaalile, et tuli ööl vastu pühapäeva sõbraga koju, kui nägi, et nende maja trepikojast omanikuga õue tulnud suur hundikoer muutus ärevaks, sest märkas maja ees kõnniteel lamavat kassi.  Koeraomanik takistas rihma otsas oleval lemmikul kassini joosta ja suundus parki jalutama, Sooaru ja tema sõber läksid aga kassi lähemalt uurima, kuna neile tundus kummaline, et loom polnud põgeneda püüdnud. "Vaatlusel tuvastasime kassi, kes hingas nagu oleks tal väga raske astmahoog ja seejuures ta köhis või sülgas verd. Olime täiesti šokeeritud, alguses ma arvasin, et koer on teda näost purenud," kirjeldas Sooaru. Kui koeraomanik naasis, küsisid noored tema käest nõu, mida kassiga peale hakata, kuna teadsid, et majanaaber on mingil moel veterinaariaga seotud. Selgus, et tegu on Eestis kolmandat aastat veterinaariat õppiva soomlasega. "Ta vaatles ja katsus kassi ning ütles, et kass on ilmselt autolt löögi saanud ja tal on tugevad sisemised verejooksud. Lisaks ei reageerinud ta selgroog puudutustele, mis tähendab, et lõplikult oli kahjustunud kassi närvisüsteem. Ilmselge oli asjaolu, et see kass sureb, küsimus on ainult millal, kuidas ja kui suurte piinadega," lausus Sooaru. Kassi olukorda kindlaks tehes üritasid nad samal ajal leida mingit kontakti mõne asutusega, kes looma aidata võiks, selgus aga, et väljapääsu polegi. Infoliin soovitas helistada loomade varjupaika ja Tartu heakorratelefonile, kumbki aga ei vastanud. "Ainuke number, mis vastas, oli Tartu maaülikooli loomakliiniku valvevastuvõtt, kes meie murest sugugi ei hoolinud, vaid rääkis ainult summadest, kui palju miski maksma läheb. Kusjuures see, kuidas kassike sinna kliinikusse transportida, oli veel kõige vähem kellegi mure," oli Sooaru pettunud.  Hädaabinumbrile 112 nad ei helistnud, kuna eeldasid Sooaru sõnul, et päästeamet tegeleb eelkõige inimeste abistamisega. Seega jäi neile valik, kas lõpetada kassi piinad ise või lasta loomal aeglaselt ja piinarikkalt hääbuda. "Lugu lõppes sellega, et inimene, kes armastab loomi rohkem kui iseend, oli sunnitud kassikese elu võtma," ütles Sooaru, tahtmata laskuda detailidesse. "Veterinaari soovitustel sai see kassile kõige vähem piina tekitades tehtud, ent trauma kõigile osapooltele on loomulikult suur". Jubeda elamuse läbi teinud Sooaru ei mõista, kuidas on nii, et inimesed saavad kriisiolukorras alati abi, aga koduloomad mitte. "Kes nende eest vastutab ja mida peaks tegema inimene, kel pole südant abi järele karjuv loomake trepikoja ukse ette piinlema jätta?" küsib ta. Aitamine jääb inimese südametunnistusele Päästeameti pressiesindaja Reimo Raja tunnistas, et ilmselt poleks päästjad sellisele juhtumile reageerinud. "Ma ei näe, mis päästjad oleksid saanud seal ära teha. Kui leitakse vigastatud loom, ei ole päästjatel ka vahendeid, et see loom terveks ravida või teda aidata," nentis ta. Raja sõnul jääb see paraku eelkõige inimese enda südametunnistusele, kuidas looma aidata. Ta lisas aga, et kui inimesel kuskilt mujalt pole abi saada, võib siiski ka telefonil 112 helistada, pigem aga soovitas ta küsida nõu päästeala infotelefonilt 1524. Eesti Loomakaitse Seltsi juhatuse liikme Tania Selarti sõnul on naaberriikides loomade abistamise süsteem märksa tõhusam, Eestis aga kahjuks äärmiselt keeruline. Tallinnas on siiski olemas loomakiirabi, kellega saab ühendust ööpäevaringselt, samuti saab pealinna loomade varjupaigaga öösiti ühendust. "Kui meile on öösiti väljakutseid tulnud, oleme isegi taksoga sõitnud kohale, et leida mingi lahendus, et loom ei peaks tänavale piinlema jääma," sõnas Selart.  Tartu loomade varjupaik vastab kõnedele ainult tööpäevadel, kuid tartlastel tuleks töövälisel ajal selliste muredega kõigepealt politseisse pöörduda, kuna nemad saavad omakorda ka varjupaigaga erakorraliselt ühendust võtta, selgitas loomakaitsja. "Selles mõttes olid need inimesed küll väga tublid, et leidsid lahenduse," kommenteeris ta konkreetset juhtumit. Loomakaitseseaduse kohaselt võib hädaolukorda sattunud looma hukata, kui ellujäämine tekitaks talle kestvaid kannatusi või kui tema liigiomane eluviis või loodusesse tagasiviimine osutub võimatuks. 
