Eesti siseveekogudesse asustatakse angerjat, karpkala ja vähki
"Angerjate asustamise eesmärgiks on suurendada nii püügivõimalusi kui ka kudemisrändele minevate angerjate hulka, mis loob eeldused ohustatud liigi seisuses oleva Euroopa angerja varu looduslikuks taastootmiseks," vahendas amet vee-elustiku peaspetsialisti Jaanus Tuusti sõnu.Plaani kohaselt asustatakse üle 180 000 angerjakasvatuses Triton AS ettekasvatatud noorangerja Võrtsjärve, Vagula, Kuremaa ja Kaiavere järve ning Saadjärve. Tegemist on järvedega, kus toimub kutseline kalapüük.Karpkala kahesuviseid noorkalu asustatakse tänavu ligi 20 tehisveekogusse kokku 2250 kilo, noorkalad pärinevad Härjanurme kalatalu tiikidest."Kuna looduslikult karpkala meil ei paljune, kuid püügihuvi on suur, siis tuleb neid aeg-ajalt juurde asustada," ütles Tuusti, kes lisas, et karpkala on Eestis juba aastakümneid peamiselt tehisveekogudesse asustatud ja tema varud on väljapüügi tõttu hakanud vähenema. Jõevähi asustamisega jätkatakse eelnenud aastate asustamisprogrammi. Asustamise eesmärk on taastada mitmed hävinud või hääbuvad vähipopulatsioonid ja turgutada looduslikku taastootmist. Kahesuviseid noorjärke asustatakse OÜ Peipus vähikasvandusest kokku 10 000 isendit. Eelmisel aastal leidis uue elupaiga 27 000 vähihakatist.Angerja asustamist toetab Euroopa kalandusfond 2011. -2014. aasta jooksul kokku 255 646 euroga. Karpkala ja jõevähi asustamise projekte finantseerib SA Keskkonnainvesteeringute Keskus.
