Heiki Valner: Eesti loomakaitse on alles lapsekingades
Eesti Loomakaitse Liit (ELL) taasasutati täpselt aasta tagasi ning praeguseks  on liiduga Valneri sõnul liitunud kaheksa organisatsiooni. Käesolevaga kuuluvad ELLi liikmeskonda viit loomade varjupaika koondav Varjupaikade MTÜ, MTÜ Auh, Imeloomade Selts, Balti Herpetoloogia Ühing, Eesti Chihuahua Klubi, Liivahiirte Selts, Hobuabi MTÜ ning Assisi Fransiscuse Selts."Praegu on loomakaitse paljuski pressiteadete vormis /.../, aga vaja on,  et tekiks sisuline koostöö. Aasta  jooksul ongi kõige suuremaks plussiks see, et riigiametid meid  tunnistavad. Loomakaitse liit on valitud keskkonnainspektsiooni  looduskaitse nõukotta eksperdina, me saame oma  seisukohad välja öelda just loomakaitse aspektist lähtuvalt," tõdes  Valner ERRi uudisteportaalile.  Koos keskkonnaametiga oli liidul suvel ühisprojekt madude, kes on Eestis looduskaitse all, loodusesse  tagasi toimetamiseks. Samuti tehakse koostööd  veterinaar- ja toiduametiga, mis Valneri sõnul on praegu veel peamiselt seotud infovahetusega.Liidu teatel on koostööd alustatud ka põllumajandusministeeriumiga, kes andis ELLile ülesandeks koostada Eestis enimpeetud eksootiliste loomade kohta pidamisjuhised.  Valner tunnistas, et liit annab endast parima, et loomakaitse Eestis  edasi areneks. Tema sõnul pole päris õige, et meedias saavad loomakaitse  küsimustes sõna ainult ühed ja samad inimesed, kelle vastused on tihti  juba ette teada. "Tegelikult on probleem palju sügavam ja  liit proovib teha nii, et kiire ja põhjalik vastus saadaks konkreetse  ala eksperdi käest. Eksperdi käest tuleb konkreetsem vastus, mitte üldine  jutt, mida oleme kuulnud juba aastaid."   Liidu põhiline eesmärk  on saada ühe mütsi alla võimalikult palju loomadega tegelevaid  organisatsioone. "Kui meil on piisavalt pädevust ja teadmisi, siis saame ka riigile öelda, et me oleme õiged mehed  koostööd tegema."  Probleemiks on hulkuvad koerad ja rändlindude toitmine   Erinevatel aastaaegadel on loomadega seotud mured veidi erinevad.   "Aastaringselt tekitavad peavalu hulkuvad koerad ja seda just  maapiirkonnas. Eestis on tavaks, et koerad lastakse välja ja siis nad  kuskilt metsa vahelt saavad oma toidu kätte. Eriti ohtlik on kevadel ja  suve hakul kui on pisipere aeg, siis nad murravad ja teevad palju halba," rääkis Valner.  Peagi saabuv talv muutub aktuaalseks lindude toitmise teema. "Oleme  koos keskkonnaametiga suvest saadik rõhutanud, et ärge toitke linde, las nad  lendavad minema. See ei ole sugugi kerge tee, sest luiki on söödetud aastakümneid ja see teadmine, et siin on  toitu, on neil põlvest-põlve edasi antud ja nad ei kipu ära  minema. See toob talvel nendega suured probleemid."  Valner tunnistas, et see talv võib tulla veidi raskem,  sest päästjad ei taha enam abi vajavate loomade ja lindudega tegeleda.   Igasügisene probleem on Valneri sõnul ka see, et puhkuselt maalt tagasi  linna suunduvad inimesed hülgavad oma lemmikloomad ja varjupaigad on  seetõttu pilgeni täis.Liidu üheks suureks murelapseks on ka karusloomade kasvandused, kus peetavate loomade tingumused ei parane ning kus loomad elavad suures ruumipuuduses. "Karusloomade kasvandustest pääsevad võõrliigid pidevalt ka loodusesse meie oma loomastikku kahjustama." ELLi hinnangul on murettekitav ka meie loomapidamiskultuur - jätkuvalt on moes loomapoegade uputamine, loomade hülgamine ning piinamine.  Lahenduseks register ja kiip  Valner märkis, et on aastaid juhtinud riigikogu tähelepanu sellele, et  tuleb  luua lemmikloomade üleriigiline register ja teha kiipimine kohustuslikuks.   "Inimene ja loom tuleb kokku viia, siis on võimalik ka neid tuvastada ja  kontrollida, see oleks rohi hülgamise vastu," rääkis ta ning tõdes, et  praegu Eestis loomaomanik oma looma ei eest vastuta.  Eestis tegutseb ka loomakaitse selts, mis Valneri sõnul võtab liikmeteks  eelkõige füüsilisi isikuid, kuid liidu eesmärk on koondada MTÜsid.Kui selts tegeleb põhiliselt koduloomade kaitsega, siis liit tegeleb lisaks ka metsloomadega. "Liidu ja seltsi vahel on teatav koostöö olemas. Loomakaitse selts annab  abi vajavad metsloomad ja linnud meile ja meie inimesed toimetavad  nad metsa, korraldavad ravi või hukkamist. Suuremat koostööd ei ole,"  rääkis ta.  Ta lisas, et loomakaitse  seltsis tegeletakse väga palju kassidega, mis on ka väga vajalik, kuid  loomakaitsel ei saa Valneri sõnul piirduda ainult mingi ühe liigi  kaitsele ja  päästmisele.  Valner tõdes, et märgid, et asi läheb Eestis loomakaitse vallas paremaks, on olemas, aga selle nimel tuleb tööd teha.Täna on rahvusvaheline loomakaitsepäev.
