Viljakasvataja palkas kaitseks lindude eest põlluvahi
Praegu on taas käes aeg, mil rändlinnud koguvad lõunasse lendamiseks jõudu - ja teevad nad seda kohati põllumeeste arvelt. Kütt Arvi Jammer vaatab binokliga põldu ja kui näeb madallennul maanduvaid valgepõsk-laglesid, hanesid või sookurgi, paneb püssi palge ning lajatab paugu õhku. Sellisel reidil käib ta Martna kandi põldudel nii hommikul kui ka õhtul, et peletada eemale väikseid orasetaimi ihaldavaid linde, vahendas "Aktuaalne kaamera"."Nüüd olen sel aastal palganud endale inimese, kes viibib alati hommikuti ja õhtuti põllu peal ja hirmutab neid linde küll füüsiliselt, küll püssi paugutades ja oma kohalolekuga," rääkis viljakasvataja, Reinu-Einari OÜ omanik Einar Pärnpuu.Pärnpuu kasutab põldudel ka hirmutisi, kuid kõige paremini aitab küti kohalolek ja paugutamine. Küti palkamine tasub end kokkuvõttes ära, sest lindude tekitatud kahju on suur. "Seesama põld, mis minu selja taga praegu on - eelmine aasta söödi taliraps ära kahe-kolme päevaga ja otsene kahju oli üle 300 000 (krooni), mis me kulutasime siia peale enne," rääkis Pärnpuu. Riik kompenseerib kaitse all olevate lindude tekitatud kahju, kuid makstav summa on nii väike, et hüvitab põlluharijaile vaid pisikese osa koos lindudega õhku haihtunud rahast. Pärnpuule hüvitas riik rapsisaagi kadumise eest eelmisel aastal vaid 50 000 krooni. Hüvitust arvestatakse ühe isiku kohta, mitte hävinud saagi suuruse järgi. Ornitoloog Tarvo Valkeri sõnul on lindude, eriti laglede, tekitatud kahju suurenenud, sest ka lindude populatsioon on varasemast suurem. "Valgepõsk-laglesid on nii palju meile tekkinud eeskätt seetõttu, et nende arvukus on viimase 40-50 aasta jooksul praktiliselt kahekümnekordistunud. Seitsmekümnendate aastate alguses rändas meilt läbi umbes 20-30 000 valgepõsk-laglet, nüüd juba üle 400 000," ütles Valker.Varem oli laglede pesitsusala meie lähialadest Venemaal, kuid nüüd on nad hõivanud Eesti ja Lõuna-Soome.
