Rahvusraamatukogus näeb näitust Karjala soome-ugri uurimisreisist
Näitus pakub meeldejäävaid hetki Karjala uurimisreisilt ning põgusat sissevaadet karjalaste tänapäevaellu. Näitusel on väljas EKA üliõpilaste välitöödel tehtud joonistused, videod ja fotod koos loominguliste tõlgendustega, teatas akadeemia.Käesoleval aastal töötas EKA soome-ugri uurimisrühm Karjalas, kus jäädvustati joonistuste, fotode ning video vahendusel karjala rahvakultuuri ja arhitektuuri. Peamised tööpeatused leidsid aset Karjala Vabariigi lõuna- ja keskosas Prionežskii, Olonetski ja Kondopoga rajoonis. Lisaks külastati ka Vepsa kultuurikeskust Šoutjärvis.Sõit Karjalasse polnud esmakordne, seal on kunstitudengid töötanud varemgi: on jäädvustatud nii Äänisjärve kui Valge mere kaljujooniseid 1984, 1987 ja 1988 aastal ning töötatud pikemalt Kalevala rajoonis Põhja-Karjalas.Seekordne uurimisreis algas Karjala pealinnast Petrozavodskist, kus esmalt tutvuti riikliku koduloomuuseumi väljapanekuga, riikliku raamatukogu karjalateemalise kirjandusega ning osaleti ka samal ajal toimunud IX Venemaa etnograafiakongressi visuaalantropoloogia sektsiooni töös.Seejärel toimus töö kahes grupis: lõunapoolsetes aunuse-karjala ning vepsa külades ning põhjapoolsetes lüüdi-karjala külades. Karjalased on säilitanud lahke meele ja külalislahkuse, mistõttu eesti üliõpilased said osa nii kodustest võõrustamistest kui ka külapidustustest, kalalkäikudest, suitsusauna kommetest, karjala pirukate küpsetamisest ja kasetohutööde õpitoast.Üliõpilased vaatlesid ning jäädvustasid külaelanike igapäevaseid tegemisi, omapäraseid talitusviise, esemelist ja vaimset kultuuri, religioosseid sümboleid, siseinterjööre ja arhitektuuri, püüdes seeläbi mõista, kuidas karjalane elab ja oma elust mõtleb.Kõige huvipakkuvamaks osutusidki kõrvalistes külades säilinud traditsioonilised palkehitised - sajandivanused eluhooned ja kaldkatustega suitsusaunad. Kuni 30 meetri pikkuste kahekorruseliste palkmajade ühe katuse alla mahtus elama mitu põlvkonda, suurema osa hoonest võtsid enda alla siiski mitmeotstarbelised majandusruumid ja laut. Komplekssemalt on külapilt säilinud vaid üksikutes külades. Enamasti on vanadele hoonetele osaks saanud "moderniseerimine" neid tundmatuseni muutnud. Kaunite järvede kallastel paiknevad külad on muutunud värvikirevateks fantaasiarikaste aiakujundustega suvitusasulateks, kus suvel pulbitsev vilgas elu aiandushooaja lõppedes tagasi linnadesse taandub jättes talvituma vaid üksikud põlispered. Karjalas annab selgelt tunda suurlinnade suhteline lähedus.
