Metsade reostus ei ole vähenenud
Tulenevalt seadusandlusest on maaomanik kohustatud reostuse likvideerima, kui reostajat ei suudeta tuvastada, seetõttu on Riigimetsa Majandamise Keskus sunnitud aastas kulutama sadu tuhandeid kroone, vahendas "Aktuaalne kaamera".Ääsmäe metsas koristasid prügi riigimetsa majandamise keskuse töötajad sel aastal juba teist korda. Uue abinõuna otsustas RMK sulgeda juurdepääsu Ääsmäe metsa alla, eesmärgiga likvideerida võimalus selle esisele platsile sõita ja sinna oma jäätmed jätta. "See on äärmuslik abinõu, mida me oleme sunnitud rakendama, sest aasta tagasi kampaania "Teeme ära 2008" raames tehti see plats ilusasti korda. Paraku on see nüüd üks näide, kus tuhandete inimeste hoolt ja vaeva ei peeta millekski," rääkis RMK juhatuse liige Tiit Timberg.Eelmisel aastal korjati Eesti metsadest rohkem kui 10 000 tonni prügi ning ainuüksi riigimetsadest korjati ära 3500 autorehvi."Väga paljudes kohtades on see ilus pilt säilinud. Aga paraku suurlinnade ümbruses on prügi taas koristatud kohtadele tekkinud," ütles Timberg.Selle aastanumbri sees on riigimetsadest välja veetud ligi 100 tonni prügi. Kui pärast "Teeme Ära" projekti tundus, et inimeste teadlikkus on suurenenud ning prügi loodusesse jätmise probleem lahenemas, siis praeguseks on selge, et reostusele piiri panna pole siiski suudetud.Kui praegu kehtib reostajatele trahv kuni 50 000 krooni, siis Keskkonnainspektsiooni sõnul plaanitakse kehtivaid karistusmäärasid suurendada kuni kolm korda.
