Kiiruskaameraid esialgu liigutama ei hakata
Maanteeameti nõunik Harri Kuusk toob näiteks Soome, kus valitakse vähemalt 40 kilomeetri pikkused liiklusohtlikud teelõigud, kuhu paigaldatakse rohkelt kiiruskaamera korpuseid ja kaameraid liigutatakse nende vahel, kirjutas Postimees."Soome kogemus näitab, et automaatne kiirusjärelevalve mõjub kõige efektiivsemalt õnnetuste vähendamisele ja kiiruste alandamisele just kirjeldatud juhul," selgitas Kuusk.Siiski ei ole maanteeamet novembri lõpus üles pandava 16 kaamera osas veel otsust vastu võtnud, sest teine võimalus on lähtuda Prantsusmaa mudelist, kus kõik mõõtekohad on alati varustatud kaameratega ning kaamerakohad on rohkem hajali üksikutes ohtlikes kohtades üle riigi."Projekti esimeses etapis ei hakata kaameraid kohtade vahel liigutama, kuid järgmistes etappides on võimalik rajada uutele teelõikudele kaamerakohti ja liigutada kaameraid nende vahel," seletas Kuusk. Siis selgub ka n-ö kaamerapesade arv.
