Valgamaal avastati kartulivähk
Kartulivähi eosed säilivad mullas eluvõimelisena aastakümneid, mistõttu on tegu ühe ohtlikuma meil esineva kartulihaigusega."Valgamaa lähiümbruses ei ole suur kartulikasvatajaid. Oht on väga minimaalne, et riigi tasandil kartulikasvatus oleks ohustatud," rahustas inspektsiooni taimetervise osakonna juhataja Ülle Metsman intervjuus ERRi raadiouudistele.Kartulivähi tagajärjel tekivad mugulatel ja varre maa-alustel osadel lillkapsast meenutavad kasvajad, mis on algul heledad. Suve lõpul kasvaja tumeneb, mädaneb ning laguneb. Haigusidud säilivad pinnases aastakümneid.Valgamaa saastunud kartulimugulate sordilisus ega päritolu ei ole enam tuvastatav, mistõttu võib suure tõenäosusega tegu olla haigusele vastuvõtliku sordiga, mis omakorda suurendab oluliselt võimaliku saaste leviku riski, kaasa arvatud põlluharimistehnikaga.Eestis tuvastati kartulivähk esmakordselt 1950. aastal ja viimati aastal 1986. Kõigis haiguskolletes rakendati ranged tõrjemeetmed. Uuesti kontrolliti saastunud piirkondi inspektsiooni poolt 2002-2003. aastal monitooringu käigus. Toona olid tulemused olid negatiivsed.
