Ekspert näeb avaliku teenistuse seaduses kitsaskohti
Haldusjuhtimise ja halduspoliitika õppejõud märgib oma ekspertarvamuses, et konkurents tööturul nõrgeneb, kuna justiitsministeeriumis valminud eelnõus nähakse ette mitmete avaliku teenistuse hüvede ja sotsiaalsete garantiide kaotamine, midagi asemele pakkumata. "Avalike teenistujate motivatsiooni võivad vähendada ka edutamisvõimaluste piiratus teenistuse siseselt ning vähene rõhk koolitusel ning arendamisel," leidis ta.Randma-Liiv kirjutab, et eelnõuga suureneb märkimisväärselt täidesaatva võimu otsustusõigus ning selle otstarbekust tasuks täiendavalt kaaluda."Samuti vääriks põhimõttelist diskussiooni avaliku teenistuse väärtused (sh mitmekesisus), avaliku teenistuse seosed ühiskonnaga ning tippametnike problemaatika," lisas ta.Ühe fundamentaalse reformina sätestab eelnõu ametniku mõiste muutmise. "Ametniku mõiste kitsendamise eesmärk ja ka sellest tulenev kasu on ebamäärane. Ametniku mõistega seonduv vajab täiendavat analüüsi ja alternatiivsete valikute kaalumist," rõhutab Randma-Liiv.Leidub ka positiivsetVaatamata mõningasele kriitikale, leiab professor, et eelnõu aitab kaasa avaliku teenistuse keskse koordineerimise probleemi lahendamisele, samuti on mitmed hädavajalikud tehnilised probleemid lahenduse leidnud: teenistusse võtmise ja hindamise korraldus, ametnike registri loomine, palgasüsteemi korrastamine, ametnike mobiilsuse võimaldamine, ressursimahuka koolituse korraldus, välislähetuste regulatsioon."Kuigi eelnõus on paar põhimõttelisemat probleemi ning mitmed tehnilised puudujäägid, loob eelnõu siiski piisavalt korraliku aluse avaliku teenistuse arendamiseks," kirjutas Randma-Liiv.
