Seadused lubavad loodusesse heita lõputult kloriide
Tallinna linnavõimude igapäevaste teadete kohaselt puistatakse pealinna tänavatael igal päeval sadu tonne kloriide, peamiselt tehnilist soola. Üleeile oli selleks numbriks näiteks 120 tonni, millele lisandus 7,2 tonni sõelmeid. Samas veeti üleeile linnast välja kogumisplatsidele ligi 6000 tonni lund, näiteks veetakse Nõmme lumi Pääsküla jäätmejaama vahetusläheduses olevale tühjale platsile. Portaal ERR Uudised tundis Tallinna Keskkonnaametilt huvi, kas tänavatele puistatavad kümned tuhanded tonnid kloriide ja sõelmeid omavad nii Tallinna kui selle lähiümbruse keskkonnale kahjulikku mõju ning sai eitava vastuse.  "Aktiivne lume koristus ja äravedu toimub siis, kui lumi on äsja maha sadanud. Lumekoristus toimub põhimõttel, et enne lükatakse tee eest puhtaks ning siis puistatakse alles sõelmeid või kloriide. Seega jõuab lumekogumiplatsidele eelkõige puhas lumi," selgitas Tallinna Keskkonnaameti juhataja asetäitja Madis Kõrvits. Kõrvits täpsustas, et sademete pinnasesse juhtimine on reglementeeritud hõljuvainete, naftasaaduste ja ohtlike ainete osas, kuid kloriidide sisaldust ei ole sademevees seadusandlikult reglementeeritud. "Oleme lumekogumiplatsidele väljastanud tingimused, et loodusesse juhitav lume sulamisvesi ei tohi ületada kehtestatud norme (hõljuvainete osas 40 mg/l ja naftasaadused osas 5 mg/l). Ohtlike ainete (heitgaasidest tulenevat võimalikku saastet) ning naftasaaduste osas normi ületamise ohtu ei ole kuna nende osakaal on äärmiselt väike. Kõrgenenud võib olla hõljuvainete sisaldus. Kui on oht normi ületamiseks, siis on meie tingimuseks sulavee puhastamine settekaevus (liivapüüduris)," ütles Madis Kõrvits.  Keskkonnamet on eelnevast tulenevalt soovitanud leida lume ladustamiseks platse, mis on kõvakattega ja sademevee kanalisatsiooniga ühendatud.  "Mitte kõvakattega platside puhul oleks tingimuseks põhjavee madal tase - maksimaalne tase vähemalt 1,2 meetrit maapinnast, hea pinnasefiltratsioon ning vähene kõrghaljastus," ütles Kõrvits. "Oleme tingimuseks seadnud ka, et lumeladustusplats pärast hooaega mehhaaniliselt puhastatakse, sest lumega tuuakse sinna paratamatult ka tänavale maha visatud prügi." Seni ei ole Tallinnas asuvate lumeladustusplatside osas keskkonnametile kaebusi olnud. Kõrghaljastuse kahjustamise märke ei ole samuti täheldatud, kuigi mõned platsid on kasutusel olnud juba aastaid.  Tallinna Tehnikaülikooli teedeinstituut uuris mõne aasta eest transpordi mõju keskkonnale ning jõudis järeldusele, et liiklusohutuse tagamiseks jää- ja lumetõrjel kasutatud suured kloriididekogused kahjustavad keskkonda ja suurendavad raskmetallide ning PAH-ühendite sisaldust pinnases ja sademevees. "Suuremad kloriidide kontsentratsioonid Tallinna tänavate ääres on ilmnenud 3-10 m kaugusel teest, kus kloori kontsentratsioon ületab rohkem kui 30-kordselt maksimaalse loodusliku fooni Tallinnas," seisab analüüsis. Uuringust selgus, et kloori liig mullas on kahjulik nii taimedele kui reostab põhjavett.
