Füsioloog: kellakeeramine tekitab asjatut stressi
Teesalu rääkis ERR-i uudisteportaalile, et inimesi on kahte tüüpi: hommikused inimesed ehk nn lõokesed ning ööinimesed. "Neile lõokestele ei ole see nii raske, kuid öökulli tüüp elab seda ikka väga raskelt üle. Kohe mitu nädalat kuni kuu aega," sõnas ta."Seda ei märgata ja räägitakse mingisugusest stressist. Tegelikult rikutakse aga meie tsirkadiaanrütmid ära, sest meie une ja ärkveloleku tsüklid ei tööta täpselt nagu kell ehk 24 tundi," selgitas professor."Inimestel tekib stress ja nad on üksteise vastu halvemad. Ühesõnaga, see on üks asjatu ettevõtmine," lisas ta ning märkis, et näiteks kohvi joomine kohanemisele kaasa ei aita.Teesalu sõnul on ka geneetikud uurinud, kuivõrd võivad muuta kellakeeramine ja sellest tekkivad probleemid meie geneetilist tagapõhja. "Me teeme pattu ka tulevastele põlvedele. Kogu maailm siiski kella ei keera, aga inimlik rumalus on ju piiritu."Abi võib saada kreeka pähklitestTeesalu sõnul seisavad inimesed tihti ka reisides silmitsi ajavahega kohandumisega ning oskuslikud arstid kirjutavad retsepti väikeses koguses unehormoonile melatoniin. "Suur hormoonidega mängimine ei kõlba kuhugi," lisas ta samas."Kolleegid saatsid mulle Ameerikast teadusartikli, mis veel avaldatud küll pole, kuid mis märgib, et kunstlikult tekitatud ajavahestressi võiks väikese koguse melatoniiniga leevendada. Looduslikul kujul esineb seda kreeka pählites," rääkis professor."Kes ikka väga kannatab, see võiks ju proovida päeva teisel poolel. Ehk aitab," soovitas Teesalu.
