Spetsialist: Eesti veekogude seisund on üldjoontes hea
Reisneri sõnul tuleb selleks, et siinsete veekogude seisundist korralikku ülevaadet saada, kokku leppida ühtsed hindamise põhimõtted, vahendasid ERRi raadiouudised."Tavapäraselt me oleme harjunud sellega, et me võtame vee seisundi hindamisel aluseks väga üksikuid näitajaid, näiteks räägime fosfori ja lämmastiku sisaldusest, aga tegelikult see ei peegelda seisundit päris täpselt," selgitas ta."Lisaks sellele tuleb vee seisundi hindamisel vaadata väga paljusid erinevaid bioloogilisi, füüsikalis-keemilisi ja ka hüdromorfoloogilisi näitajaid, mis tähendab seda, et me ei vaata ainult üksikuid ühendeid ja aineid vees, vaid me vaatame ka seda, milline on veekogu kaldastruktuur, kui palju on veekogu põhjas setteid ja milline on veekogu tervis üldiselt," lisas Reisner.Reisneri sõnul võib Eesti veekogude seisundit üldjoontes hinnata heaks. "Kuigi meil on ka päris palju selliseid veekogusid, kus seisund ei ole hea, kus veekogu on sõna otseses mõttes inimese poolt rikutud. Näiteks on kaevatud veekogu tunduvalt sügavamaks, kui see looduslikult peaks olema." "Veeseisundi halvenemist põhjustavad täna meil eeskätt reoveepuhastitest tulev reostuskoormus, põllumajandustootmisest ja -maadelt tulev reostuskoormus ja vee vabavoolamise takistamine," lisas ta.Üleujutused on loomulik looduse osaEesti Veeühingu esimees Arvo Järvet kinnitas, et üleujutused mõjutavad veekogude seisundit pigem positiivselt. "Looduse jaoks on niisugune olukord väga vajalik. See on vajalik just lammialade üleujutuse jaoks, sest need alad on ju kujunenud välja üleujutuse tingimustes. See on täiesti loomulik looduse osa, sealhulgas ka eluslooduse jaoks."Kui reovett veekogudesse pääseb, kui teed või isegi kodud on vee all, siis saab kinnitust, et inimene pole osanud loodusega arvestada. "See on tingitud sellest, et kas projekteerimisel ja ehitamisel ei ole arvestatud vajalike looduslike oludega," märkis Järvet.
