Kestab metsloomade marutaudivastane vaktsineerimine
Tulemused on ilmekad: kui 2006. aastal avastati tõbi  Eestis 114-l loomal, siis tänavu mitte ühelgi. Viimased kolm marutaudijuhtu avastati eelmisel aastal Vene piiri lähedal,  vahendas "Aktuaalne kaamera"."Lõunanaabrite pärast nii suurt muret ei ole. Lätlased alustasid vaktsineerimisega enne meid, kuid kahjuks ei ole see neil nii head mõju avaldanud,"  ütles veterinaar- ja toiduameti marutaudi projektijuht Enel Niin. Niin rääkis, et mullu oli Lätis diagnoositud marutaudi umbes 60 korda. Venemaal on aga riigi suuruse tõttu väga raske sellist vaktsineerimist korraldada.Kui praegu kulub meil aastas marutaudivastastele vaktsineerimiskampaaniatele üle 30 miljoni krooni, millest pool tuleb küll Euroopa Liidu vahenditest, siis edaspidi saab loodetavasti hakkama märksa väiksemate summadega. Igal juhul on  Eesti sunnitud vaktsineerimist jätkama vähemalt piiriäärsetel aladel ehk puhvertsoonides. Enel Niine sõnul on marutaud võimeline mööda maad edasi liikuda 30 kuni 50 kilomeetrit aastas. Mai lõpuks on lennukitelt alla visatud 860 000 just looduslike marutaudikandjate rebaste ja kährikute maitse-eelistuste põhjal välja töötatud vaktsiinipakki. Maa peal vänget kalaraipehaisu levitav pakike inimesele ohtu ei kujuta, kui just pakikest ei purustata nii, et vaktsiinivedelik satub suhu, silma või värskele haavale. Koerad-kassid võiks vaktsineerimise piirkonnas siiski sisehoovides hoida ning vaktsiinipala leidmisel tuleb see jätta puutumatult leidmiskohta.
