Geenivaramu läheneb oma põhieesmärgile
Hetkel toetab geenivaramusse kogutu teadustööd, mis püüab jälile jõuda pikaealisuse saladusele. On õnnestunud ka selgitada, miks mõnele inimesele meeldib öösiti töötada, mõnel aga hommikul kaua magada, vahendas "Aeg luubis".Tartu Ülikooli Eesti Geenivaramul on kibekiired ajad. Kui nädala algul tuli teade, et nendega liitus 45 000-ndes geenidoonor ja koguda on veel mõne tuhande inimese andmed, tekkis doonoriks tahtjatest lausa järjekord.Vere võtmisest doonorilt vere hoiustamise ja arhiveerimiseni läheb umbes nädal. Tartu Ülikooli Eesti Geenivaramu teabejuht Annely Hallik selgitas, et edasi liigub veri laborisse, kus eraldatakse kõigepealt valged vererakud punastest ning alles jäävad vereplasma, valged vererakud ja DNA. Viimast säilitatakse -196-kraadise temperatuuri juures.
