Eestilt palutakse Mehhiko lahele reostustõrjevahendeid
"Kahtlemata me jälgime seda teemat, mis toimub seal, sellepärast et see on üks osa, millest tuleb õppida ja vaadata, kuidas tegutsetakse," rääkis politsei- ja piirivalveameti mereoperatsioonide büroo juht Harry  Kattai ETV saates "Terevisioon". Kuigi valitsuse hädaolukordade riskianalüüsis on merereostus kõige suurem oht, ei ähvarda Eestit ka suure naftatankeri avarii puhul Kattai sõnul samas mastaabis õnnetus. "Aga see tehnika, mida seal kasutatakse, see praktika, mida saadakse igapäevasest elust, on meie jaoks samamoodi oluline ja seda me jälgime väga täpselt," lisas ta."Kui vaadata seda ulatust, mis seal on, siis miljonid liitrid naftat on merre voolanud. See ala on praegusel hetkel seal 400 kuni 600 ruutkilomeetrit. Kui vaadata seda ulatust, kuidas seda likvideeritakse, siis sinna on kaasatud kuni 20 000 inimest ja 1300 erinevat alust alates reostuse likvideerimise laevadest ja lõpetades erinevate puksiiride ja abialustega.Kattai sõnul on Eesti pannud kokku nimekirja reostustõrjetehnikast, mida võiks Lamor Corporationile saata, kuid olukord muutub iga päevaga ning kui õiguslik protseduur on lõpetatud, tuleb Ühendriikidelt teave, mida konkreetselt soovitakse saada. Reostuse tõrjumiseks kasutatakse ära vanemat tehnikat, mille vastu on lubatud lähitulevikus anda samas väärtuses või koguses uut."Aga see vahetamine on alati seotud ka sellega, et meie enda reostustõrjevõimekus ei väheneks - saame seda eraldada selles koguses, et me ise hätta ei jääks," ütles Kattai. "Erinevate õnnetuste puhul riigid kas tõttavad üksteisele appi või abistavad konkreetselt. Ja selliste suuremate õnnetuste puhul kindlasti on naaberriigid kaasatud reostuse likvideerimiseks."Kattai sõnul võib Mehhiko lahe õnnetusest õppida seda, et tehnika on suur loterii ning alati ei saa selle peale lootma jääda, et see meid igal hetkel päästab. Samuti saadakse selle reostuse likvideerimisel kogemus, kuidas reostus liigub ning milline on tehnika kasutegur.
