Norra kalurid ja ettevõtjad vaidlevad naftapuurimise üle
Lofoodid ja Vesteraalen on saarestikud Põhja-Norras, mis on traditsiooniline vaala- ja kalapüügipiirkond. Mõned aastad tagasi hakkasid Norra naftakompaniid sealt otsima uusi leiukohti ning selleks pommitati merepõhja suruõhulaengutega, et kaja järgi leida musta kulla asukohti, vahendas "Aktuaalne kaamera".Enne veel, kui on asutud puurimise juurde, tunnevad kohalikud hirmu, et vees levivad helilained peletavad mereloomad minema."Kui sa näed vees kalu ja viskad väikese kivi merre, siis kõik põgenevad. Ja mis siis juhtub? /.../ Juhtub see, et suured kalad põgenevad esimestena," rääkis rannakalur Bjørnar Nicolaisen, kes on kohalike kalameeste eestkõneleja võitluses nafta vastu."Kui nad muudavad võimatuks kalapüügi, kõik muud tegevusalad võimatuks, siis see peaks olema projekti sisse kirjutatud. Nii, et tegelikud kulud oleksid hinnatud. Kui nad nii teeksid, siis poleks nafta suur äri," selgitas Nicolaisen.Ettevõtjad pooldavad naftapuurimistAndenesi väikelinna sadamast viib iga päev laev vaalaturiste 10 meremiili kaugusele, kus lähedal on mandrilava piir ja vesi läheb järsult sügavaks. Seal käivad kašelotid sukeldumas toidu järele.Kašelott orienteerub vee all helivõngete järgi. Naftaotsijate suruõhulaengud võiksid heidutada kašelotte."Vaalad liikusid seismiliste uuringute laevast veidi eemale, kuid varsti pärast laeva lahkumist olid vaalad tagasi," selgitas vaalavaatluslaeva kapten Geir Maan.Vaalalaeva kapten mõtleb naftapuurimisele teises võtmes."Meil onsiia Vesteraaleni maakonda rohkem tööstust vaja. 1970. aastal oli siin 8000 inimest, täna on 5000. Meil tuleb noored siia tagasi saada," selgitas Maan.Kohalikud jagunevad pooleks - naftapuurimise pooldajateks ja vastasteks. Mõned löövad käega, et Statoili ja Hydro vastu ei saa ning osad on oma kalalaeva ankrusse pannud, ega lähe enne merele kui võitlus on läbi.
