Eelnõu teeb Kuressaares loomade toitjast nende omaniku
Aasta pärast peaksid kõik Kuressaare lemmikloomad olema kiibistatud ja omanikuga. Volikogule saadetud  eelnõu sõnastuse kohaselt  loetakse aga ka Kuressaare avalikul alal ja kortermajade territooriumil loomade korduvat toitjat loomakaitseseaduse tähenduses loomapidajaks, millega kaasneb mitmeid eeskirjast tulenevaid kohustusi, vahendas "Aktuaalne kaamera".Näiteks kahel korral tänaval või korrusmaja hoovis sardelli tundmatule kodutule Miisule või Murkale andes võib selle seadusepunkti järgi saadagi Miisu või Murka omanikuks.  Linnavalitsuse ametnike seisukohast vaadatuna on koerte ja kasside pidamise eeskirja sellise muudatuse sisseviimine igati  vajalik just linna nelja kassikoloonia likvideerimiseks."Keegi meist ei ole loomavihkaja, aga inimene peab saama aru asjast, kui inimesel on korteris 19 kassi. Päeval on loomad kinni, neid toidetakse, neil on juua. Aga õhtu saabudes need loomad lastakse linna avalikku ruumi. Need kodanikud ei tunnista neid loomi omaks," rääkis Kuressaare heakorraspetsialist Heino Vipp.Loomakaitsjad on sellisest lähenemisest ärritunud. Eesti Loomakaitse Seltsi pressinõunik Heiki Valner ütles, et muudatusega soovib linn raha kokku hoida. "Seadus sätestab, et omavalitsus peab hulkuvad loomad toimetama varjupaika. Kui palju on Kuressaare kulutanud varjupaiga loomisele - null krooni. Ja kui on inimesi, kes sellega tegelevad, siis panna nad vastutama. Lisaks et see on seadusvastane, ei ole see ka eetiline," lausus Valner.Tegelikult  peaks tulevikus kiibist Kuressaare linnaruumis uitava koera või kassi turjas täiesti piisama. Kui see on, siis järelikult on loomal peremees ja ta jõuab koju. Kui kiipi pole, pole tal peremeest ja ka teda ei tohiks Kuressaares olemas olla...
