Pihel: telepildita jäävad pigem noored, mitte pensionärid
"Tavaliselt ei jää üleminekupäeval telepildita mitte vanemad, ettevaatlikumad ja targemad inimesed, vaid pigem noored, kelle elus ei ole telerivaatamisel nii keskset kohta kui pensioniealistel," kinnitas Pihel Vikerraadio saates "Huvitaja".Noored täiskasvanud ehk inimesed vanuses 15-29 tahavad Piheli sõnul ise valida, mida vaatavad. "See ei pea alati olema teleprogramm. Nad vaatavad palju internetist ja plaatidelt ning käivad kinos."Pihel märkis samas, et lapsed vaatavad telerit rohkem. "Põhiliseks põhjuseks on, et kodudesse tuleb rohkem telereid. Praegu on juba ligi 40 protsendil kodudest vähemalt kaks telerit. Küllalt suur number on aga ka neid kodusid, kus on neli või enam telerit. Seda, et suures toas vaadatakse telerit kogu perega, jääb üha vähemaks," rääkis ta.Samas kinnitas Pihel, et noored pöörduvad vanemaks saades televaatamise juurde tagasi. "Ei viitsita enam nii palju otsida ja ringi kolada. Vaadatakse ja kuulatakse seda, mis on sisse harjunud.Nagu näha, ei kao suuremad tele- ja raadiojaamad kuskile. Väikseid tuleb aga kogu aeg juurde. /.../ Palju kanaleid on üks digitaalajastu tunnuseid," ütles ta.Otsus minna digilevile üle 1. juulist oli Piheli sõnul põhjalikult läbi mõeldud. "Üks põhjustest oli kindlasti, et praegu on kesksuvi, kus telerit vaadatakse kõige vähem ning üleminek häirib võib-olla inimeste elurütmi kõige vähem.Aga kindlasti on üks põhjuseid ka see, et inimestel oleks aega minna maale ema, isa või vanavanemate juurde ning aidata neil näiteks antenn ära parandada, kui see peaks katki olema, selgitas ta."Mis puudutab jalgpalli MM-i, siis esimesed mõtted olid lülitada analoogsignaal välja enne taliolümpiat. Sellest oli poliitilistes ringkondades isegi tõsiselt juttu, aga põhjendused suve kasuks olid siiski piisavad," sõnas Pihel.Eesti telesaatjad lõpetasid täna varahommikul kella viie paiku 55 aastat töötanud analoogtelevisiooni edastamise ning Eesti läks täielikult üle digitaalsele telepildi edastusele ehk digilevile.Eile ütles Pihel ERR-i uudisteportaalile, et 570 000 kodust oli endiselt analooglevis ligi 3% ehk 20 000  majapidamist.
