Belgia tahab rõhku panna liigendatud transpordi arengule
Belgia siseveetransport on üks enim arenenuid Euroopas. Kümned laevatatavad kanalid ja jõed ühendavad Flandriat Vallooniaga ning Belgiat ülejäänud Euroopaga. Siseveeteede kogupikkus on 1600 kilomeetrit ning need on arendatud IV klassi standardini, mis tähendab, et vetel peab saama liikuda kuni 85 meetri pikkuste, 9,5 meetri laiuste ning 1500 tonni kaaluvate laevadega, vahendas "Aktuaalne kaamera"."Belgias küünib siseveeteid mööda toimuv transport 10-14% kogu transpordist. See on arvutatud Euroopa kriteeriumide järgi, kus siseveetransport moodustab 5-6% kogu transpordist. Belgia on jõetranspordi kasutamise poolest Euroopas teisel kohal," rääkis Valloonia veeteede peadirektoraadi veeteede osakonna juht Pascal Moens.Kuna maastik on mägine, on kanalite ühendamine olnud paras inseneriteadus. Selle suurejoonelisim saavutus on hiiglaslik Strépy-Thieu laevalift Valloonias."Keskkanal läbib kahte eri tasapinnal paiknevat nivood, kus maastiku kõrgus muutub 90 meetri võrra 20 kilomeetrisel distantsil. Laevalift oli ainus võimalik lahendus, et lubada 1300 tonniseid laevu läbi," selgitas Valloonia veeteede peadirektoraadi sildade ja kiirteede projektijuht Marc Michaux.Strépy-Thieu laevalift on hetkel maailma suurim. 2000 tonni kaaluvad laevad vinnatakse üles ja lastakse alla 73 meetri kõrguselt.Ennekõike kasutatakse siseveetransporti maavarade veoks, sest nii on see olnud läbi ajaloo. Ka on suuri koguseid mööda vett liigutada odavam, kui autotranspordiga. Vähem tähtsad ei ole veeteed ka turismitööstusele. Strépy-Thieu laevalift on UNESCO maailmapärandi nimistus ning aastas käib ainuüksi seda rajatist vaatamas 40 000 turisti."Kogukond, mis kasutab veeteid otstarbekalt, suudab parandada nii elatusstandardit kui ka linna elukvaliteeti," sõnas Pascal Moens.
