Kurjad koerad valmistavad mupole jätkuvalt peavalu
Kaebusi laekub nii koera järelt koristamise kui ka öise haukumise ning klähvimise kohta, kuid kõige sagedamini teatatakse ilma jalutusrihmata koertest, kes õnnetumal juhul inimesi või teisi koeri on rünnanud, vahendas "Aktuaalne kaamera". Eelmisel aastal oli kurb juhtum, kui bernhardiini tõugu koer, mis tuntud oma leebe loomu poolest, käitus kahel korral ründavalt. Kui esimesel korral jäi teine koer ellu, olid järgmisel korral tagajärjed kurvemad. Koeraomanik Jekaterina Eilart ütles, et ka tema on pidanud oma lemmiku elu eest mitmel korral võitlema. Tema koer pidi viie minuti vältel kurja berhardiini lõugade vahel piinlema, enne kui perenaisel õnnestus oma lemmik ära viia.Ka Tallinna munitsipaalpolitsei kinnitab, et probleem on tõsine, kuna koeraomanikud ei tunnista endale, et kodus korralik ja sõbralik koer võib väljas jalutamas olles võõrastega ettearvamatult käituda. Ning kui koer ei ole avalikus kohas ka rihma otsas, tõotavad tagajärjed olla tõsised.Mupo peaspetsialist Monika Lestberg selgitas, et kui koer ründab, kuid sellega ei kaasne vara rikkumist, katkiseid riideid ja muud säärast, siis võidakse määrata 180-6000 krooni trahvi. "Kui aga kaasneb igasugune rikkumine, siis on trahv 180- 12 000 krooni. Aga see on trahv, mida ei saa kannatanud endale. Kui kannatanu soovib, siis võib ta pärast meie menetlust pöörduda tsiviilkohtu poole, et kahju tekitaja hüvitaks talle katki läinud riided, meditsiiniarved jne," ütles Lestberg. Rünnaku kohta teatajale tulevad kindlasti kasuks kõikvõimalikud pildimaterjalid ja muidugi tunnistajate olemasolu. Ilma nimedeta paraku menetlust läbi viia ei ole võimalik, samas tuleb tunnistada tõsiasja, et ohver ei pruugi rünnanud koera omanikult nime ja andmeid saada ning alati ei ole ka pealtnägijaid.
