Õnnetused on kahandanud verekeskuse varusid
Tatjana Plahhova rääkis Vikerraadio hommikuprogrammis, et praegu napib reesusnegatiivseid veregrupi komponente. "Eriti on meil suured probleemid nullgrupiga. Viimase kahe nädala jooksul haiglate nõudlus selle verekomponentide grupi järele oli päris kõrge. Näiteks möödunud nädalal me väljastasime 90 doosi, samas kui tavaliselt me anname välja minimaalselt umbes 20 doosi," selgitas Plahhova.Spetsialist möönis, et reesusnegatiivset verd on raskem hankida, kuna sellise verega inimesi on märksa vähem. "Näiteks Eestis, kui me võtame 0-positiivse veregrupiga inimesi, siis neid on üle 30 protsendi elanikest. Aga 0-negatiivseid ainult neli protsenti. Nende hulgast saada terveid inimesi, kes tuleksid verd loovutama, see on väga raske."Plahhova märkis, et suvel tavaliselt ei lähe doonoriverd rohkem vaja kui muudel aastaaegadel. Kuid hetkel on Eestis tekkinud olukord, et verd vajavad ühesuguse veregrupiga patsiendid, kusjuures tegemist ei ole mitte krooniliste haigetega, vaid õnnetustesse sattunud inimestega.Tõsi on see, et suvel on doonoritelt raskem verd saada, kuna paljud on puhkusel, aga on ka muid põhjusi. "Olukord on selline, et millegipärast on doonoritel suvel hemoglobiinitase suvel madalam kui sügisel või talvel, kuigi ilm on hea. Võib-olla üheks põhjuseks on see, et rohkem juuakse vedelikku ja süüakse vähem. Doonoril peab hemoglobiinitase olema natuke kõrgem kui tavalisel inimesel, kuna hemoglobiinitase on kõige tähtsam vere kvaliteedi näitaja," selgitas Plahhova.Ta lisas, et praegu on eriti oodatud verd loovutama 0-reesusnegatiivse, A-reesusnegatiivse ning B-reesusnegatiivse veregrupiga inimesed, sealjuures 0-reesusnegatiivsed saavad koguni järjekorrata verd anda.Veredoonor peab olema puhanud, samuti tuleb hommikul süüa ning võtta kaasa isikut tõendav dokument. Samuti ei tohiks vereloovutaja kaaluda alla 50 kilo ning tema vanus peaks jääma vahemikku 18-65 eluaastat.
