Ligi veerand EL-i asüülitaotlejatest tegid avalduse mitmesse riiki
Euroopa Liidus on ühised reeglid, kuidas asüülitaotlejatega tegeleda, kuid neid reegleid tõlgendatakse väga erinevalt, vahendas The Earth Times.See on viinud selleni, et asüüliotsijad liiguvad ühest EL-i riigist teise ja teevad neis avalduse, et suurendada enda vastuvõtmise võimalusi."See on üks suurimaid probleeme, mida me oleme viimase kümne aasta jooksul EL-is täheldanud," rääkis Euroopa Komisjoni pressiesindaja Michele Cercone."Kui ei ole selget pilti sellest, milline liikmesriik on vastutav, viib see selleni, et asüülisoovijad täidavad taotluse igas liikmesriigis ja see looks juhtimatu olukorra," rääkis Cercone.EL-i reeglite kohaselt peab asüülitaotlejaga tegelema riik, kuhu inimene esimesena maandub. Selle jaoks lõid EL-i liikmesriigid 2003. aastal andmebaasi nimega Eurodac, kuhu on sisestatud iga asüülitaotleja sõrmejäljed.Eurodaci sisestati 2009. aastal 236 936 asüülitaotleja avaldust. Nendest 23,3 protsenti olid juba esitanud avalduse mõnes teises liikmesriigis. 2008. aastal oli see hulk 6 protsendipunkti võrra väiksem.Euroopa Komisjon on kaua õhutanud liikmesriike ühtlustama nende praktilist tegevust asüülitaotlejatega, öeldes, et praeguste reeglite kaootiline tõlgendamine alahindab süsteemi."Et panna EL-i süsteem õigesti tööle, vajame me ühist süsteemi, kus asüülitaotlejatel on ühesugused õigused ja võimalused ning protseduurid ükskõik millisesse riiki nad saabuvad," rääkis Cercone.
