Eesti ja Venemaa teadlased uurisid ühiselt Peipsi järve seisundit
Kahe päeva jooksul tuli võtta proovid Peipsist, Lämmijärvest ning Pihkva järvest nii siin- kui sealpool riigipiiri, vahendas "Aktuaalne kaamera". "On ka väga oluline, et me saame Venemaa poolt proove, mida me ju Eesti riikliku seire käigus ei saa. Ja samal ajal ka venelased on meiega koos laeval ja saavad Eesti poolelt proove võtta. See tekitab usaldust ja koostöövaimu," rääkis Eesti Maaülikooli limnoloogiakeskuse vanemteadur Külli Kangur.Hinnangud järve seisundi kohta on Vene ja Eesti teadlaste analüüsides olnud seniajani üsna lahknevad, eriti taime toitesoolade osas. Põhjuseks on asjaolu, et Eesti lähtud analüüsides Euroopa standarditest, Venemaa enda omadest."Peipsi suurim probleem on suur fosforikoormus. Suur jagu  valgalast, kaks kolmandikku, jääb Venemaa poole ja suur osa veest tuleb Velikaja jõest - üle poole kogu Peipsi  veehulgast," rääkis Külli Kangur.Venemaalt kandub Velikaja jõe kaudu järve üle poole järve fosforikoormusest. Fosfor satub jõkke sademeveest ja põhjamudast, kuid väetise näol ka jõeäärsetelt põldudelt. Liigne fosfor ning soodsad ilmaolud panevad vohama vetikad. Esimeses proovivõtmispunktis Mustvee sadamast kolme kilomeetri kaugusel oli pinnaveest sinivetikakolooniad lihtne välja püüda. Sinivetika mürke on Peipsi järves olnud korduvalt üle lubatud normi. Võetud proovide põhjal on plaanis teostada sinivetikate geneetilist analüüsi."Plaanis on pikemas perspektiivis jõuda selleni, et me suudaksime eristada toksiine tootvad rühmad mittetoksiine tootvatest rühmadest. Morfoloogiliste tunnuste alusel mikroskoobi all ei ole see võimalik," rääkis Eesti Maaülikooli doktorant Kristel Pangsepp.Peipsi järv on suuruselt Euroopa neljas järv, olles samal ajal Euroopa suurim rahvusvaheline järv.
