Torm räsis riigimetsa arvatust märksa enam
Seisundist tulenevat lageraiet vajab RMK hinnangul ligikaudu 670 hektarit metsa ning tugevaastmelist sanitaarraiet tuleb teha 1500 hektaril. "Tormikahjustuste mahtu prognoositaksegi esialgselt üldjuhul ikka alla," selgitas RMK juhatuse liige Tiit Timberg. "Pilt selgub järk-järgult ning ikka leitakse räsitud metsatukkasid, mis esialgu kohe silma ei hakka. Lisaks järgnes 8. augusti marutuulisele pühapäevale ka rajune 15. august, mis eelkõige Kagu-Eestis tormimahtu juurde tõi. Kahjustusi lisandus ka Jõgevamaa ja Lääne-Virumaa piiril laiuvates metsades."RMK metsade kurba pingerida juhib kindlalt Lääne-Virumaa, kus lageraiet vajab 430 hektarit tormist väga tugevalt kahjustud metsa. Sama näitaja Võrumaal on 58, Jõgevamaal 57 ja Tartumaal 46 hektarit.Korraline lageraie on nendes maakondades peatatud ja RMK töövõtjad suunatud tööle tormikahjustuse aladele. Lääne-Virumaal töötab praktiliselt ööpäevaringselt 10-12 raiemasinat.Raietööd on Timbergi sõnul ohtlikud ja nõuavad kogemust. "Tormist tugevasti räsitud, pinges-paindes ja heites puude raie on tavaraiest omakorda veel mitu korda keerulisem ning ohtlikum töö," kinnitas ta. Samas on riigimetsas ka selliseid sanitaarraiet vajavaid kohti, mis on väiksemahulised ja vähem ohtlikud. Need on Timbergi sõnul otstarbekas müüa raiumiseks kohalikele elanikele, et nad saaksid näiteks küttepuid varuda. Praeguse olukorra tõttu kavatseb RMK sanitaarraie müügimahtu ka suurendada. RMK hoole all on 38% Eesti metsadest.
