Eestlastest rohkem söövad kartulit vaid lätlased ja leedukad
Ka kala ja köögivilja tarbimine oli Eestis väiksem kui Lätis ja Leedus ning jätkuvalt väiksem kui see tervise seisukohalt soovituslik oleks, vahendas statistikaamet Euroopa riikide toidutarbimist kajastavat andmebaasi DAFNE, mis alates tänavu sügisest sisaldab ka Eesti andmeid. Puuviljade tarbimine on Eestis viimastel aastatel järjest suurenenud, kuid siiski tunduvalt väiksem kui näiteks Lõuna-Euroopa riikides Kreekas ja Portugalis. Piimatooteid armastavad aga Eesti elanikud aasta-aastalt üha rohkem. Põhjuseks võib olla ka piimatoodete üha laienev valik. Suhkrutarbimine oli 2003. aastal Eestis teiste Euroopa riikidega võrreldes suurim. Siin võis olla põhjuseks asjaolu, et peljates hinnatõusu enne Euroopa Liitu astumist, varusid Eesti elanikud suurtes kogustes suhkrut. Praeguseks on Eesti suhkrutarbimine stabiliseerunud ja jäänud Euroopa riikide keskmisele tasemele. Toidurasvade (rasvainete) tarbimine on Eestis aastate jooksul veidi vähenenud ning jääb oluliselt alla näiteks Kreekale, kes tänu oliiviõli tarbimisele on Euroopas toidurasvade tarbimises esirinnas. Eestis erineb linnas elava leibkonna ning maaleibkonna toidutarbimine. Linnaleibkond sööb enam puuvilju, pähkleid, mittealkohoolseid jooke, mahlu ning oliiviõli. Maaleibkond aga rohkem kartulit, piima, teravilja- ja lihatooteid, samuti suhkrut ja maiustusi.
