Pärnu veepolitseile tegid enim muret kaatrijuhid
Aprillis alanud ja eile lõppenud Pärnu veepolitsei hooaja jooksul algatati ligi 40 väärteomenetlust. Peamiselt saadi karistada päästevarustuse mittekasutamise eest, aga ette tuli ka registreerimata veesõidukeid, juhilubade puudumist ja ka lubatud 0,8 promilli ületamist, vahendasid ERRi teleuudised. Komissar Artur Kase sõnul on olukord kuue Pärnu veepolitsei tegutsemisaasta jooksul küll oluliselt paranenud, aga arenguruumi jagub."Kõige probleemiküllasemad on pühapäeva kaatrijuhid, kes rikuvad kõige tihedamini meresõidu ohutusseadust ja kõige korralikumad on kalurid. Põhiline rikkumine ongi päästevarustuse mittekasutamine. Reeglina on põhjendused sellised lihtsad, et on ebamugav, võib olla segab päikesevõtmist," rääkis Pärnu veepolitsei juht Artur Kase.Eilsel veepolitsei hooaja viimasel päeval korraldati merel tänavune seitsmes reid koos keskkonnainspektsiooniga. Kontrolliti kolmeteist alust, algatati kaks väärteomenetlust ja eemaldati veest kaheksa tähistamata nakkevõrku."Kui me reeglina eemaldame tähistamata nakkevõrke veest, siis omanikku on väga raske tuvastada, aga täna oli see päev, kus me tuvastasime ka omaniku ära, kes need salavõrgud sinna vette sokutas," ütles Kase.Ta lisas, et salavõrkude omanikuks oli üks noormees Manija saarelt. Nakkevõrkude omanikuga tegeleb edasi keskkonnainspektsioon.
